“Kassipojahooajaks” nimetatakse kasside paljunemisperioodi, mil tänavatele sünnib palju soovimatuid pesakondi ning varjupaigad on puupüsti kasse täis. Palju räägitakse kassipojahooajast kevade hakul, kuid tegelikkuses on kasside arvukus varjupaikades väga suureks probleemiks varakevadest kuni lausa hilissügiseni välja.
Praegu ongi käimas kassipojahooaja nn tippaeg, mil varjupaikade hoole all on rekordarv kasse. Hetkel hoolitseb Varjupaikade MTÜ üle 600 kassi eest, kellest üle 200 on kassipojad, ja see number on tõusuteel.
Siin on mõned lood päästetud kassipoegadest:
Daimon leiti ihuüksinda vigastatud jalaga. Vaatepilt oli võigas, sest haavad olid värsked ja verd palju. Vaevu paarikuune kassipoeg oli ilmselt kogemata jäänud ette muruniidukile või -trimmerile. See lugu lõppes aga hästi, sest abi saabus õigel ajal ja kassipoeg sai varjupaigas vajaliku ravi ja hoolitsuse. Nüüd elab Daimon täisväärtuslikku kassielu oma uues kodus.
Kassipoegade immuunsus on nõrk ja tänavatel levivad viirused võivad neile ohtlikuks osutuda. Cici saabus varjupaika mädase ja täielikult hävinenud silmamunaga, olles ise veel kõigest tilluke kassipoeg. Varjupaiga veterinaar eemaldas silmamuna, et Cici valust vabaks saaks. Operatsiooni pidas ta vapralt vastu ja praeguseks on ta leidnud uue kodu.
Pipi ei ole küll tänavalt leitud kass, kuid ta on ehe näide sellest, et inimese tegematus võib tekitada loomale piina. Nimelt elas Pipi inimese juures, kes lasi steriliseerimata-kastreerimata kassidel korteris omavahel kontrollimatult paljuneda ning ei taganud neile vajalikku arstiabi. Päästmise hetkel oli kasse kokku 30, tugeva silmapõletikuga ja alatoitumises pisike Pipi üks neist. Õnneks said varjupaiga töötajad õigel ajal jaole ja Pipi silmad õnnestus päästa. Praeguseks on temast saanud terve ja pontsakas kassitüdruk, kes hetkel ootab veel varjupaigas oma päris esimest head kodu.
“Need on vaid mõned näited sellest, millega varjupaiga töötajad suvel ja sügisel, mil kassipoegade arvukus on kõige kõrgem, igapäevaselt peavad kokku puutuma,” selgitas Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa. “Kõiki neid kannatusi saab iga kassiomanik aidata ära hoida, steriliseerides-kastreerides ja kiibistades enda lemmiku. Selliselt toimides tagad, et sinu kass ei panusta soovimatute pesakondade sündimisse ja kodust plehku saamise korral on tõenäosus koju tagasi jõuda palju suurem.”
Koduta kassipoegi on võimalik aidata pakkudes neile hoiukodu või tehes annetuse. Rohkem teavet leiab siit.
Varjupaikade MTÜ on Eesti suurim koduta loomadega tegelev organisatsioon, kuhu kuuluvad varjupaigad Läänemaal, Pärnus, Saaremaal, Tallinnas, Viljandis, Võrus ja Valgas ning Loomade heaolu keskus Viljandimaal. 17 tegutsemisaasta jooksul on MTÜ koju aidanud enam kui 26 000 looma.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
