Lõppenud veebruar möödus erakordselt soojade ilmadega ning alates 1961. aastast on veebruar olnud soojem vaid korra, 1990. aastal, selgub ilmateenistuse ülevaatest.
Tavapäratult kõrge õhutemperatuur tõi mõnele rannikujaamale uued veebruari soojarekordid ning seda 17. veebruaril. Uueks soojarekordiks mõõdeti Kihnus 6,4 kraadi, Ruhnus 7,9 kraadi ning Sõrves 8,8 kraadi. Eelmised soojarekordid nimetatud rannikujaamadest pärinesid aastast 1990.
Teistes seirejaamades jäid veebruari soojarekordid püsima, samuti jäi püsima Eesti veebruari soojarekord. Eesti soojarekord veebruaris on 12,9 kraadi, mis registreeriti 24. veebruaril 1935. aastal Võru ilmajaamas. Tänavu mõõdeti maksimaalseks õhutemperatuuriks 10,1 kraadi, mis registreeriti nii Valga kui ka Võru meteoroloogiajaamas 17. veebruaril.
Hoolimata vaatlusrea pikkusest, kas 50 või 150 aastat, platseerus möödunud veebruar kõikides ilmajaamades soojuse poolest kas esimesele või teisele kohale. Eesti keskmine õhutemperatuur oli tänavu veebruaris +1,7, samas kui paljude aastate keskmine on −4,5 kraadi. Alates 1961. aastast on veebruar veel soojem olnud vaid 1990. aastal, mil Eesti keskmine õhutemperatuur oli +2,4 kraad.
Kõikides seirejaamades oli veebruar väga sajune, enamikes jaamades oli sademeid enam kui kaks korda sajunormist rohkem. Mõnes ilmajaamas ei ole varem nii sajust veebruari veel esinenud. Näiteks Vitsu rannikujaamas oli veebruari sademete hulk 110 millimeetrit, samas kui norm on vaid 36 millimeetrit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
