Uudis

VIDEO ja FOTOD: Haapsalu peatänava alt leiti 80-aastane kütust täis mahuti. Saime teada, millest see bensiin koosnes

Vana bensiini väävlisisaldus oli praeguste normidega võrreldes 230 korda suurem, pliid oli selles samuti väga palju.

Haapsalu Posti tänaval maa seest välja kaevatud kütusemahuti. F: Tõnu Tammesalu

See oli täpselt kuu aega tagasi, kui Haapsalu peatänava remontijate kopp takerdus kummalise leiu taha. Telliskivimüüriga kaitstud pinnases varjas end kütusemahuti. Ehitajad ja enamik haapsallasi ei teadnud, et otse peatänaval kultuurikeskuse ees oleks kunagi asunud tankla. Üllatuslikult oli mahuti täis kütust, mis oli tõenäoliselt pärit 1930ndate aastate lõpust. Nüüd on teada, millest see kütus koosnes. 

Suure tõenäosusega on see esimene kord, kui Eestis on keegi saanud kiigata nii kauges minevikus toodetud ja kasutusel olnud bensiini sisemusse. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kütusekvaliteedi ja tolliteenuste osakonna juhataja Artur Gornischeff seda tegi. 

“Nii vana kütusega ei ole varem kokku puutunud, ei meenu küll. Suhteliselt harukordne juhtum,” ütles ta. 

Mis aastast täpselt see bensiin pärit on, seda ei tea keegi, aga Haapsalu ja Läänemaa Muuseumite kogus on üks foto, mis annab vihje. 

Arhiivifoto 1938. aastast. Taga paistab Shelli tankla märk. F: Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid

Ühel 1938. aasta fotol seisavad Posti tänaval sidetöötajad suure kaablirulli juures, osa istuvad mehekõrguse rulli otsas. Nende selja taga on näha Shelli tankla tähis. Tankla asub küll mõnikümmend meetrit mahuti leiukohast eemal, aga ju viis sealt mahutini maa-alune toru.

Posti tänavat remontiv ettevõte kutsus kohale Artur Gornischeffi, kes võttis mahutist kütuseproovi, mille analüüsitulemused said äsja valmis.  

Vasakul analüüsitud vana bensiin, paremal nüüdisaja bensiin. Foto: Artur Gornischeff

Välimust hinnates kirjutas Gornischeff aruandesse nii: kollane, läbipaistev, esinevad vaba vesi ja tahked osised. 

Proovivõtmise käigus selgus, et mahuti alumine osa oli umbes 70-80 protsendi ulatuses täidetud veega, mille peal oli kütusekiht. Pisut sattus vesi ka proovi.

Bensiini oktaaniarvuks uurimismeetodil (RON) mõõtis ta 66. Praegune miinimumstandard on teatavasti 95. 

Tänapäevastele autodele oleks 66-se oktaaniarvuga bensiin liig mis liig, aga nõukogudeaegsed sõiduautod saaks sellega ilmselt häda pärast sõidetud. Nõukogude ajal oli müügil bensiin A 72, seega üsna lähedal 66-le. 

Vana bensiini väävlisisaldus oli ülimalt kõrge (0,23%) – 230 korda kõrgem kui praegu lubatud. 

Artur Gornischeffi sõnul ei osatud tollal väävlit kütusest välja võtta või siis ei olnud selleks head meetodit. Samuti ei olnud väävlisisaldust piiravaid nõudeid. Tänapäevastel autodel on heitgaasi puhastavad süsteemid, mille jaoks väävel on n-ö surm. Gornischeff viitas, et veel 1994. aastal oli kütuseõlide ja diiselkütuste väävlisisalduse piirnorm 0,2% – seega peaaegu sama, mis Haapsalust leitud bensiinis. 

Video: Tõnu Tammesalu

Veel üks näitaja, mis praegusel ajal oleks lubamatu, oli ülikõrge pliisisaldus – 32,0 mg/l. “See võib olla ka kõrgem, kuna me määrame laboris väga madalaid sisaldusi,” märkis Gornischeff. Nüüdne nõue on <5,0 mg/l.

Pliibensiinid keelati Eestis alles 2000. aastal. Pliid kasutati vanasti oktaaniarvu tõstmiseks. Esimese riigina maailmas lõpetas Jaapan juba 1972. aastal pliisisaldusega kütuse tootmise. 

Maailma Terviseorganisatsiooni uuringute kohaselt on plii mürgine mitmele elundisüsteemile. Pliiga kokkupuude on eriti ohtlik rasedatele ja nende sündimata lastele. Loote ja imiku närvisüsteem on toksiinide suhtes väga vastuvõtlik.

Eesti Päevaleht kirjutas juba 1996. aastal, et pliivabade bensiinide valik Eesti bensiinijaamades on järsult suurenenud. “Kütusegigandid püüavad bensiinide koostist jätkuvalt parandada, sest maailma keskkonnaorganisatsioonid kitsendavad sellele esitatavaid nõudmisi.”

Gornischeff tõi veel välja, et analüüsitulemustes oli vanas kütuses suur uhumata vaikude sisaldus – 259,3 mg/100 ml. Praegusel ajal ei ole uhumata vaike kütuses üldse. Need saastavad, kleepuvad mootori külge ja määrivad selle detaile. Lahustunud vaigud annavad ka kütusele tumekollase värvuse, mis võrreldes tänapäevase mootoribensiiniga on väga erinev.

Muude näitajate poolest oli vana bensiin üllatavalt praeguse aja normide piires. 

Kõik analüüsi tulemused:

  • Induktsiooniperiood – 406. Nõue min 360 min. (Induktsiooniperiood on ajavahemik minutites, mis iseloomustab kütuste vastupidavust oksüdeerumisele. Selle määramisel hoitakse katsetatava kütuse proovi manomeetriga varustatud kinnises anumas hapniku keskkonnas temperatuuril 100 °C ja rõhul 0,7 MPa. Oksüdeerumise algust näitab rõhu langus.)
  • Välimus: kollane, läbipaistev, esinevad vaba vesi ja tahked osised. Nõue: Selge ja hele
  • Solvent-uhumata vaikude sisaldus – 259,3 mg/100 ml
  • Solvent-uhutud vaikude sisaldus – 3. Nõue max 5 mg/100ml
  • Aurulukuindeks VLI – 601
  • Korrosiivsus (reageerimine metalldetailidega) vaskplaadikatsel – klass 1. Nõue: klass 1
  • Alkeenid (küllastumata süsivesinikud) – 11,4. Nõue max 18,0 mahu %
  • Alkaanid (küllastunud vesiniku ja süsiniku ühendid) – 80,6 mahu %
  • Aromaatsed süsivesinikud – 8,0. Nõue max 35,0 mahu %
  • Väävlisisaldus – 0,23. Nõue max 0,001 % (m/m)
  • Tihedus (temp. 15 °C) – 724,7. Nõue 720-775 kg/m3
  • Aururõhk (DPVE) – 47,5. Nõue 45-70 kPa
  • Oktaaniarv RONm – 66,0. Nõue min 95,0
  • Pliisisaldus – 32,0, Nõue <5,0 mg/l
  • Mangaanisisaldus – <0,5. Nõue max 2,0 mg/l
  • Keemise lõpptemperatuur – 207,8. Nõue max 210 °C
  • Destillatsioonijääk – 1,1. Nõue max 2,0 mahu %
  • Temp 70 °C aurustunud osa – 18,0. Nõue 20-48 mahu %
  • Temp 100 °C aurustunud osa – 47,6, Nõue 46,0-71,0 mahu %
  • Temp 150 °C aurustunud osa – 85,7. Nõue min 75,9 mahu %

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.