Video sündmuskohalt: Nord Streami lekete taga kahtlustatakse sabotaaži

Gas bubbles from the Nord Stream 2 leak reaching surface of the Baltic Sea in the area shows disturbance of well over one kilometre diameter near Bornholm, Denmark, September 27, 2022. Danish Defence Command/Handout via REUTERS THIS IMAGE HAS BEEN SUPPLIED BY A THIRD PARTY.

Saksa-Vene Nord Streami torujuhtmetes on avastatud seni seletamata lekked, teatasid teisipäeval Põhjamaade võimud, allikate sõnul kahtlustatakse sabotaaži.

Torujuhtmed on olnud viimastel kuude geopoliitiliste pingete keskmes, kuivõrd Venemaa on kärpinud arvatava vastulöögina Lääne sanktsioonidele gaasi tarnimist Euroopale.

Ehkki Gazpromi juhitud konsortsiumile kuuluvad torujuhtmed hetkel ei tööta, on need endiselt gaasiga täidetud. Lekete keskkonnamõju paistab samas olevat tagasihoidlik.

Üks Nord Stream 1 leketest leidis aset Taani majandusvööndis ja teine Rootsi omas. Nord Stream 2 leke, millest anti teada juba esmaspäeval, oli Taani majandusvööndis.

“Võimudele on nüüd teada antud, et veel kaks leket on olnud Nord Stream 1-s, mis samuti ei tööta, kuid sisaldab gaasi,” ütles Taani kliima- ja energiaminister Dan Jørgensen teisipäeval AFP-le.

“Vahejuhtumite põhjuste kohta on liiga vara midagi öelda,” lisas minsteerium avalduses.

Samas märkis Jørgensen, et Taani energiaagentuur on palunud viia riigi elektri- ja gaasisektori valmisoleku kõrgemale tasemele.

“Gaasitorude lekked on äärmiselt haruldased ja seega näeme põhjust tõsta viimase 24 tunni vahejuhtumite valguses valmisoleku taset,” ütles energiaagentuuri direktor Kristoffer Böttzauw.

Vaata videot Nord Stream 2 gaasilekkest, mis on jäädvustatud Bornholmi lähedal:

Nord Stream 1 edastas gaasi Saksamaale kuni läinud kuuni, mil Gazprom tarne väidetavate sanktsioonidest tingitud tehniliste probleemide tõttu peatas.

Saksa ametnikud on Gazpromi seletuse tagasi lükanud. Arvatavalt kasutab Moskva gaasitarnet mõjutusvahendina sõjas Ukraina vastu.

Nord Stream 1-ga rööpselt kulgev Nord Stream 2 pidi Vene gaasiekspordi Saksamaale kahekordistama, kuid selle käivitamine peatati loetud päevad enne Ukraina invasiooni algust, kui Moskva oli tunnustanud kahe Ida-Ukraina separatistliku piirkonna iseseisvust.

Venemaa teatas teisipäeval, et on lekete pärast “äärmiselt mures”.

Ajakirjanike küsimusele, kas tegemist võib olla sabotaažiga, vastas Kremli pressisekretär Dmitri Peskov: “Ühtegi varianti ei saa välistada.”

Saksa päevaleht Tagesspiegel kirjutas samal ajal, et torujuhtmed võisid saada kannatada sihilike rünnakute tagajärjel.

Valitsusele ja asjaomastele võimudele lähedalseisva allika sõnul “räägib kõik kokkusattumuse vastu”, kirjutas leht.

“Me ei kujuta ette stsenaariumi, kui see ei olnud sihilik rünnak,” ütles allikas.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.