Fotograaf ja matkasõber Helen Marts-Kesaväli võtab koos Instagramistaarist koera Eddiega – keda jälgib üle 33 000 inimese – vähemalt korra nädalas ette matka. Sihtkoha valib ta Google Maps’i sirvides.
Kuna Marts-Kesaväli elab Tallinnas ega oma isiklikku autot, leiab ta sobiliku sihtkoha guugeldades. “Ma lihtsalt võtan Eesti kaardi ette, suumin ja vaatan, kus on rohelised platsid. Eestis on ju igal pool rohelus,” ütleb Marts-Kesaväli. “Seejärel vaatan, kas pääsen rongiga ligi või peatub see mõne kilomeetri kaugusel sihtkohast.”
Mõtle raamist välja
Selleks, et leida hea matkarada, peaks eirama üldiseid soovitusi. “Mind hämmastab, et mets moodustab Eesti pindalast 50 protsenti, enamikes riikides pole seda nii palju, aga ometi nähakse ilu siis, kui see on raami sees,” ütleb Marts-Kesaväli. “Inimene guugeldab, kus võiks matkata ja saab vastuseks kohad, mida soovitatakse turistidele. Siis ei viitsita rohkem uurida ja minnakse ühte kohta viiest, mida soovitab Visit Estonia.”
Kui sihtkoht on paika pandud, vaatab Marts-Kesaväli Google Street View’st järele, kas sinna läheb mõni tee, olgu selleks kas või pisike liivane rada. “Lähen mööda suvalist külateed ja vaatan, et kui on ilus mets, siis kõnnin sisse,” räägib ta.
Karuoht Raplamaal
On juhtunud sedagi, et Marts-Kesaväli on niimoodi seigeldes õige teeotsa silmist kaotanud. Ta meenutab Kõnnu järve äärde käiku, kuhu pääseb küll autoga väga hästi ligi, aga rongiga minnes peab rada hästi silmas pidama. Vastasel juhul eksib ära, nagu juhtus temaga. “Seisin üks hetk keset raba ja laulsin kõva häälega, sest kartsin, et karud tulevad,” ütleb Marts-Kesaväli. Taevast sadas paduvihma, kui ta jõudis koos Eddiega kellegi hoovi, kus sealne perenaine andis talle õiged suunised kätte. Marts-Kesaväli sõnul ongi see kõige ägedam seiklus.
Ometi on Marts-Kesavälil matkates alati telefonikaart ees, mis näitab punktiga asukohta.
Väsimatu koer
Vahet pole, kas ette võetakse kümne- või 20kilomeetrine tiir, Marts-Kesaväli võtab alati Eddiele snäkid kaasa. See, kas kotti peab panema ka veepudeli ja Eddile kokkupandava kausi, oleneb sihtkohast. Kui seal on järv, pole totsikut vaja, sest Eddie saab sellest juua.
Eile, kui päike siras taevas, (intervjuu toimus 26. märtsil) matkasid Marts-Kesaväli ja Eddie 22 kilomeetrit, koer oleks rohkemgi jõudnud, aga perenaisel hakkasid puusad valutama. “Mul tuli piir ette. Aga seda, kui palju kellegi koer jaksab, peab omanik ise teadma, chihuahua ei pääse igast tihnikust läbi,” ütleb ta.
Viis sihtkohta, kuhu tasub Marts-Kesaväli sõnul minna enda lemmikuga jalutama:
Lääne-Virumaal asuvad Neeruti järved ja matkarajad. Imeilusates järvedes võib supelda, ka saab uudistada ägedaid järske oosisid. Kui nälg tuleb peale, saad võtta istet laua taga ja soovi korral isegi grillida, selleks on lõkkekohad olemas. Kuigi ühistranspordiga ligipääs puudub, pääseb autoga kenasti parklasse.
Kõnnu järv Raplamaal. Toreda väikse rabajärve ääres saab jalga puhata või ujuda. Kui toidukraam on kaasas, võib sillal piknikku pidada. Kuigi autoga saab lähemale, pääseb sinna hästi ka Lohu rongijaamast.
Endla järve matkarada Jõgevamaal. Pärast jalutamist saab nautida suure rabajärve ilu või matkaraja alguses asuvasse Linajärve viskuda. Ka saab pärast pikka matka lõkkeplatsil näiteks juurikaid või vorstikesi küpsetada. Autodele on parkla, ühistranspordiga ligipääs puudub.
Harjumaal asuvad Juminda neem ja Majakivi matkarada. Sealt leiab pikad-pikad rajad jalutamiseks ja lõputult ilusa maastiku. Seega on, mida uudistada. Lähedal asub lõkkekohaga telkimisala. Juminda neemele pääseb ligi vaid autoga.
Paldiski pankrannik. Sellelt on vägev vaade. Autoga saab kenasti ligi. Kui lähed rongiga, sõida Paldiskisse, kust on vaja ette võtta ühe-kahekilomeetrine jalutuskäik.
Kui tahad Eddie ja ta omaniku tegemistega paremini kursis püsida, vaata siia.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
