Selle aasta Viljandi Pärimusmuusika festivalil olid ühekordsete plastnõude asemel kasutusel komposteeritavad nõud, mis on tänaseks päevaks Väätsa prügilas spetsiaalses reaktoris juba lagundatud ning neist saab ajapikku kompost – nii nagu vaja oligi.
Festivali projektijuht Anu Rannu ütles, et kui nad festivali korraldustiimiga kaalusid ühekordsetelt nõudelt biolagunevatele nõudele üleminekut, siis selgus, et Eestis ei ole nii suure mahuga komposteeruvate nõude kompostimise võimalustki, ja ainsana pakkus end välja Väätsa prügila.
Selleks, et festivalinõusid saaks koguda ja kompostida, tehti korraldustiimiga ära korralik eeltöö. Sest üks asi on Rannu sõnul lihtsalt vahetada nõud biolagunevate vastu, aga teine asi on see, et nad hiljem ka õigesse prügisse jõuaksid. Festivalile telliti komposteeritavad nõud Vegware’i Eesti maaletoojalt Mixpack OÜ. Vegware valiti korraldustiimi poolt eelkõige seetõttu, et neil on hea kogemus komposteeritavate pakendite ja nõudega üle maailma ning sellega, kuidas nende taimsetest jääkidest nõud ka tegelikkuses tööstuslikult lagunevad.
Eelmise aasta festivaliga võrreldes on vähenenud kõigi prügiliikide hulk ja seda mitte ainult biolagunevate nõude kasutususelevõtu pärast, vaid Rannu sõnul ka ümberkorralduste pärast festivalialal. Et biolagunevad jäätmed jõuaksid õigesse prügisse, olid neil tööle võetud nn rohesaadikud, kes Rannu sõnul aitasid inimestel jäätmeid õigesse kohta sortida.
Festivalialal oli sel aastal 50 spetsiaalset jäätmekogumispunkti, kus sai ära visata oma biolaguneva topsi ja toidujäätmed, olmeprügi ja panditaara. Niisamuti oli toitlustajatel rangelt soovituslik kasutada ainult biolagunevaid nõusid toidujagamisel. “Eks mõni kindlasti susserdas, aga see oli tegelikult tore üllatus, et nad kõik meie aktsiooniga kaasa tulid,” rõõmustab Anu Rannu. Peale spetsiaalsete jäätmekogumispunktide olid festivalialal ka nõude loputamiseks mõeldud kohad.
Kui festivalialalt käis nelja päeva jooksul läbi 25 000 inimest, kelle jaoks olid mõeldud biolagunevad nõud, siis festivali korraldustiim ise, kuhu kuulub inimesi 200 ringis, kasutas sel aastal pestavaid tavalisi nõusid. Ann Rannu sõnul oleks pestavatele tavalistele nõudele üleminek festivalil mõeldav, kuid kindlasti ka suur väljakutse, sest see nõuab suuri väljaminekuid ja ümberkorraldusi festivali toitlustamise ja hilisema nõude pesemise organiseerimises. Ent miski pole Rannu sõnul võimatu, sest maailmas on taolisi suurüritusi ja oluliselt mastaapsemaidki kui Viljandi Folk, isegi pestavate nõudega organiseeritud.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
