Šaakal murdis ööpimeduses maha Tallinna laste loomaaia kihnu maalamba

Kui pahalane õnnestub kinni püüda, võib šaakalist saada ka loomaaia püsiasukas.Foto: Shutterstock

Ööl vastu eelmise nädala esmaspäeva tabas laste loomaaeda valus kaotus: maha murti kihnu maalamba utekarja vanim, väikest kasvu ja õrnake kirju utt Libelle. Järgmiseks ööks üles pandud rajakaamerad tuvastasid ka süüdlase: karjamaa tagusele teele tuli luusima väga arglik šaakal.

“Peame selle isetulnu kinni püüdma, et vältida samasuguste pahanduste kordumist. Esimene kahtlus šaakali võimalikust elamisest loomaaia loodusaladel pärineb kevadest, kui nähti lumel kahtlaseid jälgi, aga siis ta rajakaamerasse ei jäänud. Maikuine šaakali pilt Vabaõhumuuseumi lähedal rajakaameras viitas võimalusele, et ta võib meie loodusaladele asuda. Nendel ju elustik päris mitmekülgne — kärbid, nirgid, nugised, mägrad, metskitsed ja jänesed,” kommenteeris loomaaia direktor Tiit Maran.

Harilik šaakal on lõunapoolse levikuga liik, kes oma levikut on viimase aastakümne jooksul jõuliselt põhjapool laiendanud, ulatudes praeguseks välja isegi Norrasse. Eestis leidis tema kohalolek esmakordselt tõestamist 2013. aastal.

Šaakali varasemat eluspüügi kogemust Eestis ei ole, seega asub loomaaed katsetama erinevate meetoditega.

“Kui saame šaakali kätte ja leiame vahendeid talle korraliku aediku ehitamiseks ning looma ülalpidamiseks, siis võiks ta saada meie kollektsiooni püsiasukaks, et ka külastajad saaks selle põneva loomaga tutvuda. Hinnanguliselt läheb aediku ehitamine maksma 15 – 20 000 eurot,” märkis Maran.

Kuni šaakali kinnipüüdmiseni on laste loomaaia utekari turvatud elektrikarjuse taha linnutiikide karjamaal. Külastajatele öise eluviisiga inimpelglik kiskja ohtu ei kujuta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.