Tallinna loomaaias surid vööthüään ja harikrokodill

Vööthüään Kati veebruaris 2022. Foto: Inari Leiman / Tallinna Loomaaed

Loomaaed teatab sügava kurbusega kahe väljapaistva loomaaiaasuka lahkumisest. Sel kuul said otsa vööthüään Kati ja harikrokodill Lonni elupäevad.

Viimased kuud toetavat ravi saanud loomal avastati kasvajad kõris ja emakas, kirjutab loomaaed oma veebilehel. Kati sündis Tallinna loomaaias 10. juulil 2005 ning elas siin 17 aastat ja kaheksa kuud. Sellega püstitas ta loomaaias elanud vööthüäänide uue vanuserekordi. Tallinna loomaaias elab nüüd ainult üks vööthüään 13-aastane isasloom Kanter.

13. märtsil suri ägeda kõhukelme- ja munasarjapõletiku tagajärjel harikrokodill Lonni, kes elas Tallinna loomaaias alates 1972. aastast. Tema maost leiti maomahla toimel õhukeseks kulunud krooniaegseid münte, mis oma teravate servadega võisidki põletiku põhjustada.

Müntide viskamine loomade basseinidesse ja aedikutesse on seal elavatele elukatele väga ohtlik. Läinud aasta EAZA (Euroopa loomaaedade ja akvaariumide assotsiatsiooni) konverentsil oli just teemaks sagenenud metallileiud (mündid, telefoniakud jm) roomajate kõhus. Riia loomaaia omaaegne staar eakas alligaator suri samuti tõenäoliselt elu jooksul kõhtu kogunenud müntide põhjustatud tervisehädadesse.

Harikrokodill Vanamees on nüüd viimane loomaaiaasukas, kes on elanud Mäekalda tänaval paiknenud loomaaias. Ta saabus Tallinna Berlin Tierparkist 1972. aastal. Tema arvatav sünniaeg on 1963. Toona, kui väike Vanamees munast koorus, ei olnud arvepidamine veel nii täpne kui tänapäeval.

Loomaaias oli ka rõõmsaid sündmusi

Kevadiselt sooja ja vihmamärja emakeelepäeva lõunatunnil otsustas laste loomaaia kääbuskodukits Kribu tallekestega maha saada. Sündinud kaks talle (sikktall ja kitstall) on esimesed nelja-aastase pausi järel.

Kesknädala õhtupoolikul poegis samas kääbuskodukits Luuna samuti kaks talle (kitstall ja sikktall). Neljapäeva lõunal sai kahe kitstallega maha sõraliste majas elav Roosi, õhtul aga sündisid Ollile laste loomaaias kolmikud kitstalled.

Laste loomaaia laut on avatud iga päev 10–17 ning tallekesed ootavad vaikselt ja rahulikult käituvaid uudistajaid.

Troopikamajas lasti jõeraide suurde akvaariumi grupp sõõrahvenaid, keda peetakse akvaariumikalade kuningateks. Amazonase jõe vesikonnas elavaid ja kuni 20 cm pikkuseks kasvavaid sõõrahvenaid kutsutakse ka „imetavateks kaladeks“, sest neil on omapärane viis oma järglaste eest hoolitseda: nende maimud toituvad mõlema vanema keha limaeritistest.

Mahe ilm lubab õueaedikutesse jalutama sini-paabulinnud ja argusfaasanid. Kanada lagled pääsesid suuremale alale jalgu sirutama.

Manulitel on selleks korraks sõprus läbi ja kumbki elab nüüd jälle oma aedikus.

Läinud reedel läbis silmakontrolli lumeleopard Makalu. Koostöös Eesti Maaülikooli veterinaaride ja oftalmoloog dr Lehtlaga tuvastati loomal spontaanne sarvkesta irdumine. Ravi ajaks jääb Makalu hämarasse siseruumi. Ka hambad ei ole noorel irbisel kuigi heas korras, sestap ootab teda ees kohtumine hambaarstiga.

Eesti Maaülikooli suurloomakliiniku spetsialistid värkisid sõrgu hiidveisel gauril.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.