Loomulikult otsustab iga inimene ise, mida ta sööb ja mille söömata jätab, kuid tervislike ja keskkonnasõbralike valikute suunas saab oma kliente nügida ka toidukauplus. Milliseid hoobasid kasutab selleks Lidl? 

Seoses tervisliku toitumisega tulevad esmalt pähe juurviljad ja puuviljad, kuid teame ju kõik, et ainult neist enamik meist ei toitu. On täiesti normaalne, et toidulauale jõuavad ka piimatooted, leivad-saiad ja liha. Vahel isegi poolfabrikaadid ja maiustused. Ehkki suur vastutus selle eest, mida süüa, lasub inimesel endal, saab päris palju ära teha ka toidukauplus. Tervislikke ja ka keskkonnasõbralikke valikuid saab ostleja teha ainult siis, kui kaupluses on vastavad tootevalikud. 

“Lidlil on teadlike valikute pakkumiseks oma strateegia. Töö selle nimel, kuidas häid valikuid luua ja need klientidele ka nähtavaks teha, käib igapäevaselt,” kinnitab Lidl Eesti vastutustundliku ettevõtluse konsultant Liis Kiviloo.  

Kõik algab soolast ja suhkrust

Sool ja suhkur on olulised maitseained, kuid teevad üle pingutamisel ka kõige rohkem kurja. Seetõttu on need ka Lidli teadliku toitumise strateegias tähelepanu keskmes.

“Suhkrut sisaldavaid tooteid armastavad kõige rohkem muidugi lapsed, kuid leidub viise, kuidas isegi neid parematele valikutele suunata. Kui lõbusate multifilmitegelaste asemel on tootepakendi disain neutraalne, jääb pelgalt atraktiivse pakendi poolt esile kutsutud emotsioonioste vähemaks. Lidlis oleme võtnud eesmärgiks lastele ebatervislike toodete reklaamimise lõpetamise läbi pakendidisaini järkjärgulise muutmise,” ütleb Kiviloo. 

Samuti leiab Lidlist valiku lastele mõeldud tervislikke snäkke, mis aitavad nälja kiirelt kustutada. Kiviloo sõnul on tervisliku toitumise alast teadlikkust tõstev Fuudish esile tõstnud nii Lidli Snack Day brändi mahedad maisipulgad, lisatud suhkruta Alesto Raw batoonid kui ka näiteks liharikkad ja e-aineteta Pirates viinerid. Seega tervislikku valikut jagub nii magusa kui soolase rindelt.

Soola- ja suhkrusisaldus on pidevalt luubi all eelkõige omamärgitoodete puhul. Lidli rahvusvahelise teadliku toitumise strateegia raames hakati sellele teemale suuremat tähelepanu pöörama juba 2022. aastal. Pidevalt tegeletakse õige tasakaalu otsimisega ka praegu, sest koostise muutmisel tuleb anda aega ka kliendile nende muudatustega harjumiseks. Samas, ka väikestel muutustel võib kliendi tervise vaatenurgast olla suur mõju, eriti kui need mõjutavad korraga mitmete tootegruppide toodeteid. 

“Tahame pakkuda kliendile turvatunnet, et kui ta lisab korvi mõne Lidli omamärgitoote, siis pole see mitte lihtsalt maitsev ja soodne, vaid omab positiivset mõju ka tema tervisele,” lisab Kiviloo. 

Üks viis, kuidas Lidli klient saab lihtsamalt tervislikke valikuid teha, on jälgida paljudelt toodetelt leitavat Nutri-Score märgist, kus on toote koostisele antud hinnang skaalal A kuni E. Kindlasti on selle märgise puhul oluline silmas pidada, et omavahel võrrelda tuleks sama tootegrupi tooteid ning seda, et alati ei tähenda madalam skoor seda, et toode on ebatervislik, vaid seda, et nende toodete tarbimiskoguseid tuleks hoolikamalt jälgida. 

Hea märk!

Lisks teadliku toitumise strateegiale seab Lidl tähtsale kohale ka keskkonna heaolu. Et kaupluses oleks lihtne üles leida tooted, mille tootmisel on olnud võimalikult väike kliima- ja keskkonnamõju, on Lidl vastavad tooted varustanud märgistega. Lisaks suurendatakse pidevalt taimsete alternatiivide valikut, sest teadagi on suurim jalajälg just loomsetel toodetel. 

Kiviloo sõnul võib Lidli toodetelt leida väga erinevaid märgiseid, mis kinnitavad toodete jätkusuutlikku tootmist, vastutustundlike põllumajandusvõtete edendamist ja õiglase kaubanduse põhimõtete järgimist. Tuntuimad neist on Fairtrade, Rainforest Alliance, Global G.A.P ning kalale ja mereandidele omistatavad ASC ja MSC sertifikaadid, kuid neid on teisigi.

“Täpsema huvi korral leiab infot märgiste kohta meie rahvusvaheliselt kodulehelt ja ka Lidl Eesti korporatiivlehelt. Korra juba tuttavaks saanud märgist on hiljem juba lihtsam tootepakendilt tuvastada,” lisab ta.

Rääkides keskkonna hoidmisest, ei saa mööda ka toidu raiskamise teemast.

“Me oleme oma protsesse lihvinud ja teeme väga täpseid müügiprognoose. Esmane eesmärk on vältida igasuguste jääkide teket. Selleks jälgime hoolega toodete säilivustähtaega ja enne aegumist pakume neid oma klientidele 25%-lise soodusega.  Kuigi see meede on osutunud väga efektiivseks, teeme siiski ka regulaarset koostööd Toidupangaga, kellele annetame tooteid, mida me enam müüa ei saa, tihti näiteks kergelt deformeerunud pakendi tõttu, nii et jääke tekib tegelikult väga vähe,” on Kiviloo rõõmus.

Lisaks heale koostööle Toidupangaga tehakse koostööd ka toidu raiskamise vastu võitleva FudLoopiga – neisse kappidesse jõuab toit, mis jääb üle Lidli kontorites. “Seega ei suuna me tervist ja loodust säästvate valikute poole ainult oma kliente, vaid käitume neist lähtuvalt ka kollektiivina,” lisab Kiviloo.