Kuidas musta reede hullusest pääseda nii, et äge kink ikka kuuse alla saaks?

Muidu poleks odava nodi ostmisest midagi, aga keegi peab selle ka valmis tootma ja üle maailma laiali vedama. Nii pole mingi ime, et musta reede jalajälg jääb iga aastaga üha sügavam.Foto: Shutterstock

Käes on jälle see aeg aastast, kus ostupalavikul pole piire. Musta reede hulluse taustal kutsub kodumaine elektritõukerataste tootja Äike üles tarbima teadlikult ja ütlema “ei” pühadeaja liigtarbimisele, mis hävitab planeeti, rusub vabrikutöölisi ega tee kokkuvõttes kedagi õnnelikumaks. Kuidas leida kuuse alla kingid, nii et kellelegi liiga ei tehtaks, sellest kirjutamegi.

Mis asi on must reede?

Pühadeni on jäänud vähem kui kuu, postkastid on reklaamist pungil ja sotsiaalmeediast vaatab vastu uus hullustus – must reede. Tegemist on ameeriklaste “pühaga”, mis on salamisi üle kogu maailma hiilinud. Musta reedet peetakse päev pärast tänupühi ning sisu pole sel muud kui ainult arutult tarbida. Sageli peetaksegi seda pühade ostuhooaja stardipauguks.

Ameerikas järgneb mustale reedele küberesmaspäev, millega on viimastel aastatel hakatud kaasa minema ka Eesti kauplustes. Siis peaks jõudma soodukad veebipoodidesse, ehkki tegelikult kolis ka must reede pärast pandeemiat suuresti netti, nii et neil kahel päeval pole sisus enam erilist vahet.

Sooduspakkumistest hoolimata pole kumbagi “tähtpäeva” loodud ostjate huvisid silmas pidades. Kui tarbijad näevad allahindlusi, põhineb musta reede tegelik matemaatika sellel, et lased hinna alla, aga samal ajal manipuleerid inimest veetma rohkem aega oma veebilehel, et ta kulutaks ikkagi rohkem asjade peale, mida ta ei taha ega vaja. Ja pole ilmselt üllatav, et ostuhullusest saadud lisakasum kannatavate vabrikutööliste rahakotti ei jõua.

Miks on must reede halb?

Et moetööstus ja eriti kiirmood planeedile hästi ei mõju, ei tohiks kellelegi üllatusena tulla. Praktiliselt igasugune tarbimine on keskkonnale kurnav, selles pole midagi uut ja paljuski oleme selle kui paratamatusega leppinud. Mis toimub mustal reedel, on aga täiesti teine teema.

Finderi viimaste uuringute kohaselt kavatseb tänavu pühade eel – näiteks mustal reedel ja küberesmaspäeval – šoppama minna 140 miljonit ameeriklast. Et USA-s elab kokku 331,9 miljonit inimest, teeb see üle 42 protsendi kogu riigist. Kulutada plaanitakse keskmiselt 347 eurot nina peale, nii et kokku üle 48 ja poole miljardi euro. Ja seda ainult Ameerikas. Lühidalt kokku võttes läheb mustal reedel see tarbimise värk täiesti käest.

Muidu poleks ju odava nodi ostmisest midagi hullu, aga keegi peab selle ka valmis tegema ja üle maailma laiali saatma. Nii pole mingi ime, et musta reede jalajälg jääb iga aastaga üha sügavam.

Staveley Headi andmetel lahkus 2017. aasta mustal reedel Amazoni teeninduskeskusest umbes iga 93 sekundi järel sedasama nodi täis diiselveok. Ja toona polnud veebikaubandus veel hoogu korralikult sisse saanudki. Transpordi keskkonnamõju ei tohi alahinnata – shipping moodustab hinnanguliselt 3–4% inimtegevusest põhjustatud süsinikuheitest. Euroopa Parlamendi raportis on prognoositud, et 2050. aastaks võib see tõusta 17 protsendini.

WasteManagedi hinnangul paisati mulluse musta reede tagajärjel ainuüksi Suurbritannias õhku 386 243 tonni kasvuhoonegaase. Välismaises artiklis kirjutatakse, et sama palju kaaluksid kokku 3679 sinivaala. Ei tea, kas see kujutluspilt küll midagi selgemaks teeb, aga ühesõnaga ropult palju.

Kuid keskkonnamõjud ei lõpe mustal reedel (ega küberesmaspäeval), kuna varem või hiljem lendab see odav nodi prügikasti. Kahjuks näitavad uuringud, et kui asi puudutab musta reede sooduskaupu, siis pigem varem. Teadlased on avastanud, et kuni 80% musta reede ostudest visatakse ära juba pärast ühte kasutamist või üldse kasutamata.

Kuidas šopata nii, et keegi ei kannataks?

Must reede võib halb olla, aga kinke kuuse alla tahaks ju ikka. Siis tekibki küsimus, kas eesmärk on sõbrad ja pere külvata üle nodiga, mis kapinurka seisma jääb, või otsida kingitus, mis päriselt midagi väärt on. Puhtalt tarbija vaatenurgast on musta reede pahupool, et tooted on halva kvaliteediga ja valmistatud kehvast materjalist. Rõhk on odaval hinnal ja tagaplaanile jääb mõttekoht, kas neid asju kellelgi ka tegelikult vaja on.

Muidugi oleks hea, kui saaks kingid kätte soodsalt, aga veel parem, kui saaks ka nii, et keskkond ega keegi teine ei kannataks. Kodumaine elektritõukerataste tootja Äike kutsub üles tänavu ja edaspidi teadlikumalt tarbima. “Soovitame astuda ühe sammu kaugemale ning uurida välja, kust see asi tuleb, mida tahad, ja kas on olemas ka kohalikumat varianti,” räägib Äikese kommunikatsioonijuht Kaja Aulik. “See, et sul on korraks hea tuju, aga keegi teine kuskil ikka veel kannatab, ei ole tegelikult okei,” paneb ta südamele.

Äike musta reede hullusega kaasa ei lähe, sest sellega toetatakse eelkõige Aasia masstoodangut, CO2-ga ummistunud tarnet ja kohalike vabrikutöötajate töökvaliteedi langemist (pühade ajal nõudlus kasvab, kuid töötingimused ei parane). Fotol Äikese tiim.

Äikese näitel – mida tähendab teadlik tarbimine?

Äike on maailmas ainus elektritõukerataste tootja, kes ei valmista oma sähkusid Hiinas, vaid täitsa Tallinnas. “Me teeme kõike ise: akusid, elektroonikat, riist- ja tarkvara. Ükski teine sähkutootja maailmas seda ei tee,” räägib Aulik. Ligi 70–80 protsenti Äikese komponentidest tulevad mõne tunni raadiusest Tallinna kesklinnast. Isegi elektroonikat ei tellita Hiinast.

Transpordiga tekkivatest keskkonnamõjudest juba rääkisime, nii et selles pole küsimust, miks kohalik toodang on teadlikum valik. Kuid kohalik võib olla ka kvaliteetsem. “Kuna Äike on tehtud Tallinnas ja arvestades Eesti äärekivisid, auklikke teid, lund ja lörtsi, siis on ta Hiina elektritõukside kõrval palju usaldusväärsem ja täiesti ilmastikukindel,” selgitab Aulik kohaliku toodangu eeliseid.

“Ja kui peakski probleem tekkima, võib tõuksi meie juurde tagasi tuua ja saame selle korda teha. Kui tellid kuskilt AliExpressist, on kõigil suva, kui sõidad mingil hetkel läbi lombi ja tõuks enam ei tööta,” ütleb Äikese kommunikatsioonijuht.

Keskkonnasõbralikkuse määrab ka see, kui kaua toodet kasutada saab. Äikese eripära on, et tõukeratas areneb ka pärast ostmist edasi. “Põhimõtteliselt töötab see samal põhimõttel nagu iPhone – klient ei pea ostma uuemat mudelit, vaid saab lihtsalt uuenduse alla tõmmata. Mõte on selles, et ei raiskaks riistvara,” selgitab Aulik. Oma eluea lõpus on Äikese tõukeratas taaskäideldav.

Äikese sähkud on ka n-ö varguskindlad. Tänu sisseehitatud GPS-ile näeb Äikese tõuksi asukohta ka tühja akuga. “Me oleme 100% oma varastatud tõuksidest suutnud tuvastada,” kinnitab Äikese kommunikatsioonijuht. See tähendab, et oma tõukeratta võib vabalt ka tänavale jätta. Niipea kui keegi sähkut liigutab, läheb ratas lukku ja saadab omaniku telefoni teavituse.

Kõige uuem Äikese mudel on esimene elektritõukeratas maailmas, mida saab USB-C-kaabliga laadida. Kasutaja elu teeb mugavamaks seegi, et aku käib sähku seest välja. “Kui õues on porine, ei pea tõuksi tuppa kaasa võtma, vaid võtad aku välja ja tood tuppa laadima,” selgitab Aulik.

Elektritõukeratas pole muidugi ainus kingitus, mida jõuludeks teha sobib, kuid teadlikkus peaks kaasas käima igas vallas. “Paljudel on tekkinud arusaam, et tuleb tellida Hiinast, kuna mujalt ei saa. Tegelikult saab, aga lihtsalt ei pruugita sellest variandist teada,” räägib Aulik.

Niisiis kui mõtled, et tahad lapsele osta tõuksi, ratast või midagi kolmandat, ei pea see tulema kuskilt kaugelt, vaid kõige parem variant võib peituda hoopis Eestis.

Millistes tingimustes Äikese sähkusid toodetakse, vaata videost.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.