Sisuturundus

Millal ehitatakse Eestisse esimene puidust pilvelõhkuja? Mõttega mängivad arhitekt Sille Pihlak ja puidutööstuse konsultant Erik Konze

Maailma üks kõrgemaid puidust pilvelõhkujaid asub Norra väikelinnas Brumunddal. Hoones, millel nimeks Mjøstårnet, tegutseb hotell.Foto: Shutterstock

Ehitusbuumi tekkinud pausil on viimane aeg küsida – kuidas ehitada keskkonnasäästlikult ja tulevastele põlvedele paremat planeeti maha jättes? Mõtteid mõlgutavad arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia teadur Sille Pihlak ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu konsultant Erik Konze.

Puitmajade ehitamine muutub Euroopas küll järjest levinumaks, kuid Sille Pihlaku sõnul ei ole Eesti linnakeskkondades pea sajandi vältel peaaegu ühtegi puidust eluruumi ehitatud. Ajakirjas Maja kirjutas Pihlak, et nõukogudeaegsete ehituspiirangute ja -tavade tõttu on meil mitu põlvkonda linlasi, kellel puudub igasugune kokkupuude taastuvatest materjalidest arhitektuuriga. 

Tänu puidutöötluse jõudsale arengule ehk edusammudele tule- ja niiskuskindluse vallas ning liimpuitmaterjali parematele tugevusomadustele on ehitustööstuses avanenud uued, seni Eestis kompamata võimalused. 

Sille Pihlak on praktiseeriv arhitekt, teadur, juhendaja ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Foto:erakogu

Lenderi-majade uus tulemine

Pihlaku sõnul ei tähenda puidust suurte majade ehitamine kindlasti seda, et robotpinkide alt hakkab massiliselt tulema traditsiooniliste Lender- tüüpi majade “suuremaid vendi”. 

“Eesti ja eelkõige Tallinn on üks rikkamaid puitarhitektuuri mekasid, kus on sajanditaguseid Lenderi-maju ja Tallinna-maju näha Kalamajast Pelgulinnani. See hoonestus oli tuttavast materjalist, kerge ja ruumijaotustes paindlik, et suurtööstuste töötajad, kes sinna elama kolisid, said selle paarikorruselise maja sisuliselt ise kokku panna, enda vajaduste järgi” rääkis ta. 

Lenderi-majadeks kutsutakse puitmaju, mida ehitati alates 1893. aastast kuni 20. sajandi 20ndate aastate keskpaigani. Need tüüpmajad said nime toonase linnapea Voldemar Lenderi järgi. Pärast seda hakati ehitama Tallinna-maju, millel olid juba kivisüdamikud.

Sille Pihlaku sõnul uuritakse nüüd, sada aastat hiljem, mis on sLender-maja. Sealjuures esitatakse küsimus “Kuidas me tahame koos elada?” Üks võimalik vastus on  jätkusuutlikult, paindlikult ja kontekstitundlikult.Foto: Sille Pihlak

Abikäe ulatab moodne tehnoloogia

“Mõeldes, milline see paindlik, käepärane, aga kohalike poolt toodetud ja kokkupandud puitkortermaja võiks olla, siis astume dialoogi kohaliku puitmajade tööstusega,” sõnas Pihlak. Ta lisas, et praegu on tööstuses kasutusel viieteljelised freesid, mis on praktiliselt juba nagu robotkäed, ning Eestis on olemas kohalik CLT plaatmaterjal, mis on nii palju võimekam, et me ei ehita puidust enam kaetud karkassina – vaid toodetavast ristkihtliimpuidut saab olla nii konstruktiivne osa kui ka siseviimistlus korteris. . “Ristkihtliimpuitplaadi eelis on see, et me saame interjööris jätta puidust pealispinna nähtavaks ja ühtlasi teadvustada ruumikasutajaid hoone ehitusmaterjali osas. Arhitektuur saab olla väga hariv ja rikastav” selgitas Pihlak. 

Nii ongi tänu moodsale tehnikaarendusele olemas tehnoloogiad, millega saab toota liimpuitu ja massiivpuitu, millest omakorda ehitada maju ja palju muudki. “Šveitslased teevad neid materjale ka kuivtapiga, kuid seni on kõige tõhusam olnud puidust ehitusmaterjali tootmine siiski liimiga,” tõi Konze näite. 

sLender puidust kortermaja uurimus on Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK üks käimasolev projekt, otsides võimalust luua CLTst kohandatav modulaarne kortermaja. Vasakul harilik Lender-maja, paremal Eesti tänapäevaste ehitustandardite järgi loodud maksimaalse kõrgusega (8 korrust) kortermaja. Foto: PART arhitektid

20-korruseline puitmaja ei ole midagi võimatut

Rääkimata väiksematest kortermajadest ja sildadest, on puidust võimalik ehitada ka kuni 20-korruselisi maju. “Selliseid maju ei ole puidust ehitada mitte mingisugune raskus, sest tehnoloogiliselt on meil teadmised selleks olemas,” sõnas Konze. Terves maailmas on tema sõnul kõrgemaid kui 20-korruselisi maju kokku võib-olla ehk üks protsent. “See tähendab, et 99 protsenti kogu meie vajaminevast elamufondist võiks tulla jätkusuutlikult ja säästlikult kasvatatud metsadest.” 

Üheks eeskujuks siin on Põhja-Rootsis asuv ​​Skellefteå linn, kus on puidust ehitatud nii lennujuhtimiskeskus, kool, kultuurikeskus, hotell kui terve elamukvartal. Linnast leiab ka 20-korruselise puidust pilvelõhkuja. 

Skellefteå linnas asuv hoonetekompleks on ehitatud ristkihtpuidust ja liimpuidust kombineeritult. Hoonekompleksi kõrgemas osas, mis ulatub 20 korruseni, asub hotell. Lisaks on seal ka teater, galeriid, raamatukogu ja muuseum.Foto: Skellefteå linnavalitsus

Skandinaavias leidub kõrgeid puithooneid veel. Norras Brumunddali väikelinnas avati 2019. aasta märtsis 85,4 meetrine Mjøstårnet pilvelõhkuja, kus on korterid, Woodi hotell, kontorid, restoranid ja üldkasutatavad ruumid. Hoone sai nimeks Mjøsa Tower Norra suurima järve Mjøsa järgi, mille kaldal see asub.

Eeskujuks Suurbritannia puitelamud

Puidust pilvelõhkujate ehitamiseks on Eestis veel vara, sest siinsetel tegijatel puudub vastav kogemus. Eesti praegustest ehitusstandarditest tulenevalt on võimalik puidust ehitada kuni 8-korruselisi maju. Seda standardit saab muutuda vaid heade mitmekorruseliste referentshoonete olemasolul. Probleem on praegu selles, et meil ei ole praktikute teadmisi ja järjepidevust, et võtta ette linnaruumis mitmekordsete puidust kortermajade laus rajamist.” 

Siinkohal võiks tema hinnangul eeskuju võtta Suurbritanniast, kuidas omavalitsus saab jätkusuutlikuse arengut toetada. “Londonist on pärit näide, et kui linnajagu tahtis toetada väikese süsinikjalajäljega ehitust,  siis anti arendajatel võimalus ehitada üks lisa korrus, mis majanduslikult võib olla väga tõhus viis arendaja veenmiseks.”

Konze lisas, et sel juhul jääks ka betooni sisse mineva raua tootmise maht palju väiksemaks. Tuleb mõelda ka sellele, et liiva kogus, mis kulub igal aastal betoneerimisele, on hirmuäratavalt suur. Teadlaste sõnul on aga ehituseks sobilik liiv otsa saamas. “See tähendab, et betooniga ehitamise jätkamiseks on vaja leida asendusaine,” lisas Konze. 

Erik Konze on Eesti Metsa- ja puidutööstuse Liidu konsultant.Foto: erakogu

Odav hind ei ole alati kõige keskkonnasõbralikum

Seni on betoonist ehitamine olnud odavam, mistõttu on see ka vaieldamatult olnud populaarsem. Lisaks ei ole seni riiklikult arvestatud, mis on keskkonna hind, kui ühe või teise materjaliga ehitada. “Nüüd on inimesed hakanud sellest aru saama, et senine tegevus on vastutustundetu, ja luuakse erinevaid mõõtemetoodikaid, millega hinnata ühe või teise materjali keskkonnasõbralikkust,” sõnas Konze. Kui need mõõdikud, algoritmid ja meetodid on kokku lepitud ja paika pandud, siis saab ka selgeks, kui vaenulik või sõbralik üks või teine ehitusmeetod on. 

Kahjuks kehtib mitmel pool veel kurb arusaam, et kasum on tähtsam kui keskkond. “Kui võtta arvesse, et meie keskkonnal on ka hind, siis võib öelda, et puiduga ehitamine ei olegi nii kallis. See on betooniga ehitamisele mõeldes isegi odavam, sest kahju keskkonnale on väiksem,” selgitas Konze. 

Puidust haiglas tervened kiiremini

Siin on abi uuringutest. Näiteks on selgunud, et puidust ehitatud koolimajades õppivate laste õpitulemused on paremad. Soomlaste tehtud uuringud näitavad, et puidust ehitatud haiglates paranevad patsiendid kiiremini. “Haiglapäevade arv väheneb, mis tähendab, et ka majanduslik koormus riigile väheneb, sest kallid haiglas veedetud tunnid vähenevad. Siin on nii palju plusse, mis välja tulevad,” selgitas Konze. 

Eespool mainitud Skellefteå linnas ehitusega tegelenud ettevõtte Holmen juht Jesper Åkerlund rääkis Guardianis, et puidust ehitamine näis avaldavat positiivset mõju ka ehitustöölistele. 

“Kui tavaline ehitusplats on mürarikas, mürgiseid aure ja tolmu täis koht, siis puitehitise ehitusplatsil oli olukord palju rahulikum. Inimesed, kes siin ehitasid, ei pöörduks kunagi tagasi terase ja betooni juurde,” sõnas Åkerlund ja lisas, et puitehitiste objektil töötanud inimeste vaimne tervis paranes märgatavalt. 

Põhja-Rootsis Skellefteå linnas asuv Sara Kulturhusi keskus, kus on hotell, teater, galeriid, raamatukogu ja palju muud, on väidetavalt oma eluea jooksul süsiniknegatiivne. Selle projektiga andis hoone projekteerinud arhidektuuribüroo lubaduse, et 2030. aastaks on kõik nende projekteeritavad hooned süsinikuneutraalsed.Foto: Skellefteå linnavalitsus

Eesti suur potentsiaal

Konze ja Pihlak kinnitavad mõlemad, et Eestis on väga palju arenguruumi. “Kui me võtame jäämäe metafoori, siis võib öelda, et me oleme selles valdkonnas alles jäämäe tipus. Meil on suur osa nendest teadmistest veel avastamata. Meie riigi suurim väljakutse on olla kaasas selle potentsiaali arendamisel ja avastamisel,” tõdes Konze. Ta lisas, et meil on palju tarku inimesi. Lisaks tuleb valdkonda suunata rohkem insenere. 

“Puitu tuleb väärtustada ja väärindada. Kõik, mille me projekteerime, peaks olema võimalikult materjali väärindav ja jäägivaba. Nii saame liikuda lähemale sellele, et me ei pea suurendama oma raiemahte vajaduse kasvamisel, vaid nutikamalt ära kasutama tööstusjääke või neid üldse mitte tootma. Arhitektuur olgu jäägitu! ” lausus Pihlak.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.