Sisuturundus

Mutantmustika ja hiidarbuusi jälgedes ehk mis on ideaalsete viljade saladus?

Taimekasvuregulaatorite jäägid viljades mõjuvad halvasti maksale, neerule, DNAle ja närvisüsteemile. Mahetoiduga seda muret ei ole.Foto: Dreamstime / Aleksei Koldnov

Mahedad puu- ja köögiviljad ei pruugi olla nii suured ja ilusad kui mittemahedad, kuid välimus võib olla petlik. Ideaalsete viljade saladus on keemilised kasvuregulaatorid.

Eriti oluline on see näiteks viinamarjade puhul, mida müüakse ilusate kobaratena. Mida suuremad ja ilusamad nad on, seda suurem on tõenäosus, et tegemist on sünteetiliste kemikaalide toel kasvatatud marjadega. Kuid on see siis halb?

Sööme kõik endale sisse

Jah, see on tõesti halb, sest kasvuregulaatorid ei kao kuskile, vaid me sööme need endale sisse. Näiteks eelmisel aastal ostsid eestlased Maximast rohkem kui 12 tonni punaseid paprikaid, mis sisaldasid lubatust 45 korda rohkem taimekasvuregulaatori Ethephon jääke (mõõtetulemus 2,27 mg/kg, lubatud piirnorm 0,05 mg/kg).

Põllumajandus- ja toiduameti raporti andmetel oli piirnormi ületus niivõrd suur, et oli oht inimeste tervisele. Paraku olid analüüsitulemuste selgumise ajaks paprikad juba maha müüdud ja ära söödud.

Põnts maksale, neerule, närvidele

Uuringu kohaselt kahjustavad taimekasvuregulaatorite jäägid põllumajandustoodetes tõsiselt inimeste tervist. Neil on avastatud hepatotoksilisust, nefrotoksilisust, genotoksilisust ja neurotoksilisust mõju.

Lihtsamalt öeldes: nad mõjuvad halvasti maksale, neerule, DNA-le ja närvisüsteemile. Näiteks sellesama Ethephoni-nimelise kemikaali mõju uurides leiti konkreetseid tõendeid, et see mõjub neerutalitusele halvasti.

Lisaks kahtlustatakse, et taimekasvuregulaatorid häirivad inimeste ja loomade reproduktiivsüsteemide toimimist.

On mahe siis parem?

Mahepõllumajanduslike ja kemikaalide toel kasvatatud köögiviljade võrdlevad analüüsid näitavad, et mahetoidus on rohkem “toitu” ja vähem vett. Mittemahedas on lood vastupidi: vili on küll suur ja ilus, aga ei sisalda eriti midagi kasulikku.

Mahetomatite uuring näitas, et nendes on palju rohkem kasulikke mineraalaineid ja muid ühendeid kui taimemürkidega kasvatatud tomatites.

Stress on kasulik

Teadlaste sõnul paneb mahepõllumajandusega kaasnev täiendav “stress” taimed oma fütokemikaalide tootmist suurendama.

Teisisõnu peavad taimed toime tulema suuremate väljakutsetega – röövputukate ja haigustega, mis muidu keemiaga “tapetakse”. Kui taim on üksi jäetud, siis reageerib ta suurema kaitseühendite toodanguga. Need on aga need samad fütokemikaalid, mis vilja süües meie tervisele head teevad. Näiteks südamele: fütokemikaalid takistavad halva kolesterooli teket.

Lisaks on teadlased teinud selgeks, et fütokemikaaliderohke toit ja rasvumine (eriti nn õllekõhu tekkimine) on otseselt omavahel seotud. Vastavat uuringut saab lugeda siit.

Mida tumedam mari, seda vähem mürki?

USA teadlased võrdlesid New Jersey samas piirkonnas kasvavaid mahemustikaid ja “tavalisi” mustikaid. Uuringu tulemused näitasid, et mahepõllumajanduslikult kasvatatud mustikatel oli oluliselt kõrgem suhkrusisaldus (fruktoos ja glükoos), suurem õunhappe ja üldfenoolide sisaldus, samuti kõrgem antotsüaniinide üldsisaldus ja antioksüdantne aktiivsus kui tavapäraselt kasvatatud puuviljadel.

Mahemustikad sisaldasid umbes 50 protsenti rohkem antotsüaniine, looduslikke taimseid fütokemikaale, mis annavad mustikatele tumeda värvi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.