“Päikesepaneelide paigaldamise juures on väga oluline välja selgitada, kas maja katus üldse sobib selleks või mitte,” räägib Eesti PäikeseVägi turundusjuht Katrin Soone. Rolli mängivad nii hoone asukoht varjude ja ilmakaarte suhtes kui ka katuse kalle. Uurime veel, kui palju on päikesepaneele koju vaja ja kui kiiresti need ära tasuvad?
Soone sõnul on inimeste teadlikkus päikesepaneelidest ja nende kasutuselevõtust oluliselt kasvanud, mis on tinginud ka suurenenud huvi nii eramajade omanike kui ka korteriühistute seas. Kõik otsivad võimalusi, kuidas toota elektrit säästlikumalt ning jätkusuutlikumalt.
“Kuna päikesepaneelide paigaldamine tõstab ehitise energiatõhususe taset, siis seeläbi tõuseb tulevikus ka kinnisvara väärtus märgatavalt,” toonitab Soone.
Kasu on jahedamate ilmadega isegi suurem
Muidugi tekib esimesena küsimus, kas meie laiuskraadil, kus päike on väga suure osa ajast pilves, suudavad päikesepaneelid üldse piisavas koguses energiat toota? “Kui maja saab iga päev neli kuni viis tundi otsest päikesevalgust, siis suudavad päikesepaneelid toota piisavalt elektrit, et sinu kodu elektriga varustada,” toonitab Soone.
Soone selgitab, et talvel on tootlikkus väiksem, kuna päevad on lühemad, kuid energiat toodavad paneelid siiski aastaringselt. “Päikesepaneelid on usaldusväärsed energiaallikad ka meie kõige pakaselisemate ilmadega.”
“Paljud isegi üllatuvad, kui kuulevad, et päikesepaneelide kasutegur isegi paraneb jahedamate ilmadega,” selgitab Soone. See tuleneb paneelide fotogalvaanilisest (PV) tehnoloogiast, mis suudab külmemal ajal päikesevalgust tõhusamalt energiaks muundada. Lisaks peegeldab talvel lumi veel täiendavalt päikesevalgust paneelidele, suurendades ka nii süsteemi võimet toota energiat igal päeval.
“Nii võib juhtuda, et külmadel, kuid päikesepaistelistel päevadel võib päikesepaneelide väljastatav võimsus olla hetkeliselt isegi suurem kui nende nimivõimsus,” räägib Soone. Samas ei saa unustada, et talvel on päikesevalgusega tunde tunduvalt vähem kui suvisel ajal. Lisaks ei saa paneel toota energiat, kui see on lumega kaetud. Nende aspektidega tuleb Soone sõnul kindlasti arvestada.
Ehk kui inimesed elavad piirkonnas, kuhu otsest päikest nii palju ei jõua, siis on vaja lihtsalt suuremat süsteemi, mis vajadused kataks. “Muidugi peab siinkohal mõtlema ja arvutama, kas projektil on sellisel juhul majanduslikku mõttekust,” lisab Soone.
Keskmiselt kulub kodumajapidamisel esialgsete kulude tagasisaamiseks, kui on paigaldatud 10 kW päikeseelektrijaam, keskmise elektrihinna juures (25 senti/kWh + võrgutasu) umbes seitse aastat,” räägib Soone.
Oma vajadusi arvutades tasub meeles pidada, et päikesepaneelide koguvõimsus vattides (W) võiks olla vähemalt sama kui aastane tarbitav võimsus kilovatttundides (kWh). “Näiteks kui teie aastane tarbimine on 9000 kWh, siis võiks vajaminev päikesepaneelide koguvõimsus alata umbes üheksa kWh juures,” selgitab Soone. Lihtsaim viis on uurida oma elektritarbimise andmeid näiteks Elektrilevi iseteeninduse portaalis.
Millise nurga all peaks paneelid paigaldama?
Kui tahta päikesepaneelidest maksimumi välja võtta, siis peaksid päikesepaneelid olema suunatud lõunasse ja kaldega vahemikud 30–45 kraadi, et päikesevalguse hulk oleks kõige suurem. “Enamasti on eesti majade katused hoopis madalama nurga all, tüüpiliselt 15–25 kraadi,” selgitab Soone. Ka sellisel juhul paigaldatakse paneelid tema sõnul üldjuhul paralleelselt katuse pinnaga, kuna nurga muutmine ei anna nii palju kasva tootlikkuses, et õigustada selleks tehtavaid kulutusi.
Madal katus on efektiivne suvekuudel ning järsem katus annab rohkem toodangu talvisel hooajal, kui päike nii kõrgele siinkandis ei jõua.
See ei tähenda, et heas korras lamekatusele ei tohiks mingil juhul päikesepaneele paigaldada. Kui ümberringi ei ole suuri takistusi nagu puud, siis võib paneele paigaldada kindlasti ka sinna.
“Üldine reegel on, et 1 kW päikesepaneele vajab ligikaudu 5,5–6,5 m2 katusepinda,” räägib Soone. Lamekatuste puhul on ruumi veelgi enam vaja. Ehitus- ja ohutusreeglid seavad Soone sõnul palju täiendavaid piiranguid, seepärast lõplikku vastust ainult ruutmeetrite põhjal anda ei saa. “Nii on oluline katus juba ennetavalt üle mõõta ning arvestada kõikide seal asuvate objektidega nagu katuseaknad, korstnad, tuulutid, suitsuluugid, redelid jn,”
Soone toonitab, et päikesepaneelide paigaldamisel tasub meeles pidada fakti, et odavam ei ole alati parem. “Tasakaalu leidmine hinna ja kvaliteedi vahel on paigaldusfirma valimisel kindlasti võtmeteguriks, mis tagab probleemivabale kogemusele paljudeks aastateks,” märgib Soone.
Eesti PäikeseVäe müügiinsenerid toovad soovi korral kliendile alati oma pakkumistes välja päikesepaneelide eeldatava tootlikkuse, mis üldjuhul on olnud üsnagi täpne, sest tugineme oma arvutustes analoogsetele valminud päikeseelektrijaamadele.
