Ringy: milleks kaevandada uusi ressursse, kui ühes tonnis nutitelefonides leidub kulda rohkem kui tonnis kullamaagis

Ringy tegevjuht Kristo Kraft.Foto: Ringy

Elektroonika ja nutiseadmed on lahutamatu osa tänapäeva inimese elust. On raske kujutada ette suhtlust nutitelefonita, tööpäeva ilma isikliku sülearvuti ja monitorita või õhtust trenni ilma nutikella ja kõrvaklappideta. Varem või hiljem vahetatakse need seadmed uuemate vastu välja, vanad aga jõuavad prügimäele või jäävad lihtsalt kasutuna sahtlipõhja seisma. Miks mitte teha oma üleliigsed seadmed rahaks ja anda neile uus elu?

Elektroonikaseadmete uuendamisega tegelev start-up Ringy sai alguse soovist vähendada maailmas järjest kasvavat elektroonikajäätmete hulka ja suunata täiesti kasutuskõlblikud materjalid uuele ringile. Sellest ka ettevõtte nimi – Ringy.

Kahe sarvega ükssarvik

Elektroonikajäätmed on maailmas kõige kiiremini kasvav jäätmetüüp – inimesed toodavad kõigest ühe aastaga 55 miljonit tonni elektroonikaprügi. Et seda kogust paremini visualiseerida: sellest saaks ehitada kokku 5500 Eiffeli torni. Seistes silmitsi niivõrd kaaluka probleemiga, panid Ringy loojad pead kokku ja suundusid oma ideedega Wise Guys nimelisse ärikiirendisse. Alguses oli ideid palju ja soov teha kõike ja korraga. “Kuue kuu jooksul jõudsime neli korda suunda muuta,” meenutas Ringy tegevjuht Kristo Kraft. “Põhimõtteliselt olime nagu Ükssarviku filmi peategelane, kes ringi jooksis ja järjest pivot karjus.”

Ringy logoks on mitte ükssarvik, vaid hoopis kahe sarvega ninasarvik, kes olevat Krafti sõnul on lihtsalt paks ükssarvik. 

Ärikiirendi lõppedes oli start-up leidnud konkreetse ärisuuna, milleks olid seadmed, millel on kasutatud kujul reaalne väärtus. “Kaalusime seda ühest ja teisest küljest ja jõudsime lõpuks järeldusele, et kogu elektroonikaga korraga me esimese hooga tegeleda ei jõua,” selgitas Kraft. “Seepärast võtsime esimeses järgus ette nutitelefonid, tahvelarvutid, sülearvutid, mängukonsoolid ja nutikellad.”

Seadmeid pole mõtet niisama sahtlisse koguda.

Selliseid seadmeid on Ringy praeguseks kogunud kolme kuu jagu ja üksnes selle ajaga on säästetud 4,3 tonni CO2, mis on võrdeline ühe sõiduauto aastaks teelt eemaldamisega. “On täiesti mõistetav, et inimesel on lihtsam oma vana röster, telefon või muu seade prügikasti visata, aga sellel on tegelikult tohutu mõju loodusele,” rääkis Kraft. “Näiteks kulub ühe veidi üle kilo kaaluva sülearvuti tootmiseks 1,2 tonni toormaterjali. Selle peale ei mõelda, aga see on tegelikult väga suur kulu.”

Kuidas see käib?

Ringy pakub inimestele võimalust osta uueväärne seade kuni 40 protsenti soodsama hinnaga. Kodulehel on pakkumisel lai valik erinevaid nutitelefone, tahvelarvuteid ja sülearvuteid, mis on koostööpartneri abiga korda tehtud ja üles vuntsitud. Kõigil Ringy toodetel on 12 kuu pikkune garantiiperiood. 

Kes ei taha osta, saab hoopis müüa. Ringy kodulehel on mugav kalkulaator, kuhu saab sisestada seadme info, vastata paarile küsimusele ja saada ka esialgne hinnapakkumine. Kui hind sobib, pannakse seade postiga teele, hinnatakse lõplikult üle ning kliendi arvele laekub raha. Kogu protsess võtab aega viis päeva. 

Kasutatud seade saadetakse edasi partnerile, kelleks on Tartus tegutsev Foxway, mis on Põhjamaade suurim elektroonikaseadmete uuendaja. Esimese asjana kustutatakse kogu eelmise omaniku info ja andmed ja seejärel vaadatakse, kas ja mis vajab väljavahetamist. Kui partner saab seadme uuendamisega ühele poole, pannakse see Ringy veebipoodi müüki.

Aga kui seade on täiesti katki?

Isegi kui seade on omadega nii läbi, et seda paari osa välja vahetamisega kasutuskõlblikuks teha ei saa, on sellel ikkagi väärtus. Väga vanad ja katkised seadmed võetakse juppideks, mis lähevad ümber töötlemiseks ja neist saab teha uusi seadmeid.

“Selle protsessi nimi on urban mining,” selgitas Kraft. “Me kõik teame, mis asi on klassikaline kaevandamine, kus lapstööjõud peab kohutavates tingimustes kaevandama kullamaaki, aga tegelikult on sellele olemas hea alternatiiv. Ühes tonnis iPhone’ides on rohkem kulda kui ühes tonnis kullamaagis ja urban mining tähendabki elektroonikajäätmete seest väärtusliku tooraine eraldamist.”

Mida rohkem seadmeid kokku korjata, seda väiksem on vajadus pidevalt väärismetalle juurde kaevandada. “Meie eesmärk on ringmajandus ehk see, et ressursid käiksid ringi, mitte ei liiguks lineaarselt pärast ühte kasutuskorda prügimäele,” rääkis Kraft. “Milleks näha vaeva ja kaevandada uut toorainet, kui see on meil tegelikult juba märksa kergemini ja soodsamalt töödeldaval kujul olemas?”

Kas uuendatud seadmed on päriselt sama kvaliteetsed kui uued?

“Jah,” tuli kiire vastus. “Suur hulk kasutatud seadmeid on kusjuures sellised, mida tegelikult ei olegi kasutatud,” rääkis Kraft. “Näiteks, kui tuua paralleel autotööstusest, siis uus auto kaotab 20 protsenti oma väärtusest kohe, kui sellega esindusest välja sõita. Nii on ka elektroonikaseadmetega, mis vahetatakse sageli esimese paari nädala jooksul välja. Klient ostab poest telefoni, aga mõtleb kodus, et tahaks ikka teist värvi või suurust ja viib selle tagasi poodi. Olgugi, et telefoni pole võib-olla isegi kordagi sisse lülitatud, ei tohi pood seda enam uuena müüa. Paljud sellised tooted jõuavad meie e-poodi müügile.”

Uuendatud seadmed on 100 protsenti töökorras ning peavad vastu sama kaua kui elektroonikapoest uuena ostetud seadmed. Kui osta toode kategooriast “nagu uus”, siis täpselt sellise välimuse ja kvaliteediga toote klient saabki. Kui osta kategooriast “väga heas korras”, on kvaliteet nagu uuel, aga välimusel võib-olla mõni üksik kosmeetiline märk. 

Ringy ringreis: too oma elektroonika uuele ringile

Ringy korraldab maailmakoristuspäeva raames alates eelmisest nädalast e-jäätmete kogumisaktsiooni, mille käigus käiakse läbi kogu Eesti, et kokku koguda eestlaste e-prügi. “Statistika näitab, et igal eurooplasel on kodus vähemalt kaks kasutatud telefoni ja kuhjaga muud elektroonikat, mida ta enam ei vaja,” rääkis Kraft. “Sageli ei teata, kuhu oma vanad seadmed viia ja need kas jäävadki toanurka või sahtlisse seisma või visatakse tavaprügi hulka. See on raiskamine, sest elektroonika ei lagune ja juhtmetes leiduv vask, muud metallid ja plast on kõik taaskasutatavad.”

Ringy kogumispunkt ootab külalisi.

Üle kogu Eesti on püsti pandud kogumispunktid, kuhu võib tuua oma vanad kõrvaklapid, rösterid, föönid, sülearvutid, nutitelefonid ja telekad ning väärtusega seadmetele tehakse kohapeal hinnapakkumine. Kõikide osalejate vahel läheb loosi kolm 500-eurost Ringy e-poe kinkekaarti. Ringreisi ajakava ja asukohtade kohta leiad rohkem infot siit

Huvi keskkonnahoiu vastu kasvab

Inimesed ja ettevõtted soovivad järjest enam viljeleda rohelist mõtteviisi mitte ainult sõnas, vaid ka tegudes. See loob ringmajandusel põhinevate ettevõtete jaoks soodsa pinna tegutsemiseks ja laienemiseks. “Üks osa meie ärist on kodudest vana elektroonika uuele ringile suunamine, aga teine koostöö ettevõtetega,” rääkis Kraft. “Kui terved ettevõtted näitavad eeskuju ja hangivad oma töötajatele kvaliteetsed kasutatud töövahendid, võiks see doominoefektina uue ringi seadmete äri tõeliselt käima lükata.”

Praegu ei ole kogused veel üüratud, sest Eestis ei ole kasutatud seadmete ostmine veel mainstream. “Loodame, et äri kasvab ja kunagi saame öelda, et tänu meie tegevusele võiks näiteks Iru elektrijaama nädalaks välja lülitada,” loodab Kraft. 

Algus on hea, aga tulevikus loodab Ringy laieneda ka mujale Euroopasse, suunaga lõuna poole. “Välismaal on uuendatud seadmete äri õitsemas juba mõnda aega,” kinnitas Kraft. “Ida-Euroopas oleks meil väga suur turg ja laienemisplaanid saavad kindlasti teoks. Seda kõike selleks, et omada suuremat positiivset mõju keskkonnale.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.