Sisuturundus

Rohelised ideed – parimad näited laiast maailmast

Taani pealinnas Kopenhaagenis on enam kui 400 km jagu rattateid! Tänu sellele kasutatakse vähem autosid ja ühistransporti, mis aitab muuhulgas linnaõhku puhtamaks muuta.Foto: Shutterstock

Keskkonda säästev lähenemine ja mõtlemine on midagi, mis omab meie elus aina suuremat rolli. Eraisikuna annab näiteks krediitkaart meile vabaduse valida, mis tooteid soovime soetada ning millisest poest kõnnime lihtsalt mööda.

Ent roheline mõtlemine ei toimi ainult eraisiku tasandil, oluline roll on kogukondadel ning riikidel. Tänu sellele leiab väga häid näiteid üle maailma ning mitmeidki neist saab kohandada enda olude jaoks sobivaks.

Tehnoloogia võidukäik Jaapanis

Jaapan on maailma üks tehnoloogilisemalt arenenud riike. Kuigi saarestikuriigist leiab ka puutumata mägesid ja pakse põlismetsi, siis elanikkond on suures jaos koondunud linnadesse. Teoorias on linnaelus roheline mõtlemine keeruline, ent Jaapan tuleb selle väljakutsega toime. 

Põhjalik prügisorteerimine on nii seaduses ette nähtud kui ka igapäevaelus reaalselt levinud. Väga paljud jaapanlased eelistavad ka kohalikku toodangut imporditud toodetele, mis vähendab transpordikulu. Ja kui paljudes riikides on autolaen möödapääsmatu, siis saareriigi äärmiselt efektiivne ühistransport vähendab vajadust isikliku sõiduauto järele. 

Island ehk asukoht tuleb oma eelistega 

Islandil on tänu oma geograafilisele asukohale võimalusi, millest suur osa maailmast ei oska isegi unistada. Selle asemel, et kasutada vaid taastumatuid loodusvarasid, saab Island märkimisväärse osa vajalikust energiast geotermaalenergiast ning hüdroenergiast.

Lisaks sellele otsustas Island juba 1970. aastatel, et neil on aeg liikuda fossiilkütustest kaugemale ning taastuvenergiale lähemale. Muidugi ei olnud see toona kerge otsus, ent on nüüdseks igal juhul ära tasunud.

Targad majad põhjamaises Rootsis

Rootsi on võtnud südameasjaks passiivmajade tehnoloogia arendamise ja kasutamise. Passiivmajade eesmärgiks on vähendada välisenergia vajadust, kasutades selle asemel päikeseenergiast ning inimtegevusest tulevat energiat. Mõeldes sellele juba projekteerimise ajal, on saavutatav kokkuhoid maksimaalne.

Ja nagu Põhjamaades ikka, siis suur osa Rootsi ühistranspordist kasutab biogaasi ning taastuvenergiat.

Roheline mõtlemine on Costa Ricale elutähtis

Aga ka Euroopast kaugemal leiab riike, kelle rohelisest lähenemisest tasub eeskuju võtta. Costa Rica keskkonnaminister seadis eesmärgi, et aastal 2035. aastal on tema lapselaste süsiniku jalajälg sama väike, kui tema enda vanavanematel 100 aastat tagasi.

Lisaks on plaan uuendada ühistranspordisüsteemi, et 2050. aastaks sõidaksid nii bussid kui taksod vaid elektrijõul.

Šveits näitab eeskuju pikaajaliste plaanidega

Šveits oli 2016. aastal maailma esimene riik, kus hääletati selle poolt, et alustada rohelise majanduse rakendamist. See hääletus tähendas, et otsused ning seadused lähtuvad kõik sellest, et töötada rohelisema ning keskkonnasõbralikuma lahenduse poole. Muidugi ei ole need eesmärgid saavutatavad üleöö ega isegi mõne aasta jooksul.

Vaja on pikaajalist lähenemist ning seetõttu on roheline majandus oluline. See tähendab ka mõjutamist, et tootjad loobuksid üleliigsest pakendist ning korduvkasutatavate kottide eelistamise julgustamine.

Mauritiuse paradiis ei ole iseenesestmõistetav

Mauritius on troopiline paradiis, ent kui seda ei hoita, kaob paradiis igaveseks. Seetõttu on valitsus seadnud eesmärgiks metsade, loomastiku ning ka riiki ümbritseva ookeani kaitsmise.

Noorte keskkonnanõukogu asutamine on aidanud populariseerida taaskäitlust ning eesmärk on saavutada 2030. aastaks vabadus plastikust. Ning nagu mitmed teised riigid, on ka Mauritius ühistranspordimaailmas võtnud kasutusele elektrilisi busse ja alustanud jätkusuutliku infrastruktuuri loomist.

Taani ehk ratturite unistus

Taani loodab 2050. aastaks jõuda 100% taastuvenergia kasutamiseni. Eesmärk on võimas, ent see nõuab läbimõeldud lähenemist ning planeerimist.

Lisaks saab Taani kiidelda äärmiselt rattasõbraliku lähenemisega. Ainuüksi pealinnas Kopenhaagenis on enam kui 400 km jagu rattateid! Tänu sellele kasutavad inimesed vähem autosid ja vähem ühistransporti, mis aitab muuhulgas linnaõhku puhtamaks muuta.

Nagu näha, ei ole mitte ükski riik leidnud ideaalselt toimivat lahendust. Vastus võibki aga peituda mitmekülgsuses ja erinevates mõtetes – midagi ühest riigist, midagi teisest, natuke ideed edasi arendada ja ehk ongi see vastuseks, mida me otsime.

Tähelepanu! Tegemist on finantsteenuse reklaamiga. Vajadusel tutvu teenuse tingimustega ning küsimuste korral konsulteeri asjatundjaga.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.