Vahet pole, kas soovid vähendada energiatarbimist selleks, et säästa keskkonda või säästa raha – nii või naa on üks esimesi samme oma igapäevaste harjumuste muutmine.

Internet on täis soovitusi, kuidas energiakulu vähendada, ent mitmed neist peavad silmas vanemat kodutehnikat ja kehvas seisus hooneid. See tähendab, et teatud nipid enam lihtsalt ei toimi või mis veelgi halvem, sunnivad hoopis rohkem energiat kulutama!

Kuigi suuremate energiasäästlike lahenduste jaoks võib olla mõistlik kiirlaen, leidub siiski ka igapäevaseid harjumusi ja nippe, mis aitavad energiat säästa!

Iga ülesande jaoks oma tööriist

Kuumalaine ajal tahab enamik meist leitsakust kasvõi hetkeks leevendust leida. Esimesena võetakse endale appi ventilaator. Neid on laias valikus ja paljud mudelid on võrdlemisi odavad. Kas ventilaatorist aga piisab või vajad sa tegelikult hoopis konditsioneeri? Inimesed kipuvad eelistama ventilaatorit, arvates et konditsioneeri ostmata jätmisega säästetakse raha.

Tegelikkus on aga see, et ventilaator ei langeta ruumi temperatuuri, vaid hoiab lihtsalt õhu liikumas. Kellele piisab liikuvast õhust, neile ei olegi rohkem vaja. Temperatuuri ennast suudab aga langetada vaid konditsioneer. Ehk kui soovid jahedamat tuba, siis lõputu ventika käiamise asemel on säästlikum võtta rahakotist krediitkaart ja soetada korralik konditsioneer.

Masinad, mis pesevad

Kuidas on lood nõudepesumasinaga? Kohutav energia- ja veesöödik? Targem on nõusid käsitsi pesta? Jällegi on tegu müüdiga.

Jah, kui pesta on vaja üks taldrik, kahvel ja tass, siis selle jaoks ei ole tõesti mõtet nõudepesumasinat tööle panna. Suurema koguse korral on nõudepesumasin igal juhul säästlikum. Mida uuem mudel, seda efektiivsemalt see töötab ja seda suurem ka sääst. Lisasäästu saavutad siis, kui tutvuda masina võimalustega ja valida õige programm.

Sama – õige programmi valik – kehtib ka pesu pesemise juures. Väga harv on juhus, kus on päriselt vaja 60- või 90-kraadist pesuvett. Modernsed masinad ja tänapäevased pesuvahendid tagavad puhta tulemuse ka jahedama veega, reeglina on 30 kraadi juba täiesti piisav.

Samamoodi võib langetada veeboileri temperatuuri. Kraanist tulev vesi peaks olema nii kuum, et saad ikkagi käsi vee all hoida. Nendel kordadel, kus on tõesti vaja peaaegu keevat vett, on olemas kiirkeedukann.

Jälle harjumuste juurde

Kuidas on lood duši ja vanniga? Kas on ikka nii, et dušš säästab ja vann kulutab? Siin ei loe mitte vaid tehnika, vaid ka harjumused.

Kiire, paariminutiline dušš on tõesti igati säästlikum, kui vannitäie vee kasutamine. Kui armastad pikalt duši all mõnuleda, hakkab ka sääst kahanema. Eriti kiiresti kahaneb säästmise reaalsus siis, kui dušipea on korraliku survega mudel. Meile lihtsalt tundub dušš säästlikum, sest kasutatav vesi ei kogune mitte ühte anumasse, vaid kaob äravoolutoru kaudu meie pilgu alt. Ja illusioon ongi loodud!

Liigume vannitoast edasi teistesse ruumidesse. Kas õhksoojuspumpa või radiaatorit peaks pidevalt soovitud temperatuuril hoidma, sest jahtunud õhu ülessoojendamine on kallim? Mitte päris. Kütte täiesti nulli keeramine ning seejärel uuesti tööle panemine tasub ära siis, kui räägime maakodust, mida kasutatakse harvem. Hommikul tööle minnes ei ole mõtet kodukütet siiski välja lülitada.

Samas ei ole mõtet ka temperatuuri samana hoida, sest miks maksta sooja eest, mida keegi ei kasuta?

Kõige paremini toimib tavaliselt hoopis see, kui langetada temperatuuri ajaks, mil kedagi kodus ei ole ja lasta küttesüsteemil teha tööd siis, kui ise kodus oled. Ka öisel ajal võib temperatuur olla jahedam. Eriti hea, kui on võimalik kütet automatiseerida, nii et öösel on olemine jahedam, ent ärkamise ajaks on temperatuur soovitud tasemele tõusnud.

Tähelepanu! Tegemist on finantsteenuse reklaamiga. Vajadusel tutvu teenuse tingimustega ning küsimuste korral konsulteeri asjatundjaga.