Tori valda loodi uusi liigirikkaid lilleniite, mis tekitasid kogukonnas alguses vastakaid tundeid, kuid aitavad parandada elukvaliteeti ja loovad paremad tingimused elurikkuse säilimiseks. Projekti käigus viidi läbi koolitussari, kus kogukond õppis loodusteadlikkust ja leiti just Tori vallale sobilikud elurikkuse lahendused.

Tori vallas on 155 hektarit hooldatavaid rohealasid, mille puhul oli inimestel hirm, et niitmata alad võsastuvad. Aga see ei ole nii – pilootalad näitavad, et läbimõeldud niitmine ja elurikkuse suurendamine annavad kaunid alad, mis vähendavad kliimamuutuste mõjusid ning säilitavad liikide elupaikasid. Tori vallaaednik Triin Sohlu ütleb, et kõik, mis toetuse abil plaaniti, on tehtud.

“Projekt on siiski laiemas mõttes pooleli, kuna soovime edasi arendada Pärnu jõe äärset puhkeala. Soovime, et  jõeäärne ala muutuks veelgi atraktiivsemaks ja inimestele mugavamaks. Samuti oleme jätkanud koolituste korraldamisega, et muuta oma valla elanikud veelgi loodusteadlikumaks.”

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetuse abil tehtud projekt on tema sõnul andnud palju inspiratsiooni ka tulevasteks projektideks. Saadi väärtuslikke teadmisi järgmiste sarnaste alade planeerimiseks, näiteks looduspõhiste lahenduste, sealhulgas haljastuspõhimõtete kasutamisel. Pilootalade hulgas rajati Tori valda kohaliku niidutaimestikuga elurikkad alad mitmeaastaste niidutaimedega, lisaks loodi Tammistes lilleniit ka suvelilledest, mis oli projektiväline tegevus.

Lilleniitude ja koolituste tagasiside on olnud väga positiivne. Lilleniidud meelitavad palju külastajaid, pildistajaid ja loodusesõpru ning niitude hea maine levib ka väljapoole Tori valda. Koolitused on samuti osutunud populaarseks, pakkudes väärtuslikke teadmisi nii lilleniitude loomise kui elurikkuse säilitamise kohta. Samalaadsete loodusteadlikkust tõstvate koolitustega jätkatakse ka tulevikus.

Triin Sohlu lisab, et roheala puhul on tagasiside olnud mõnevõrra mitmekesisem – on neid, kellele jätab taimede väljakujunemine esialgu hooletu mulje, kuid see on looduspõhiste lahenduste loomulik osa. Niidutaimestiku koosluse väljakujunemine võtab tavaliselt 4‒5 aastat ja on pidevas muutumises, aga juba järgmisel aastal on õitsejaid rohkem ja liigirikkus märgatavam. See osa vajab kindlasti kogukondades veel selgitustööd ja kannatlikkust. Positiivne vastuvõtt annab lootust, et selliseid lahendusi laiendatakse ka teistesse valla keskustesse.

Sohlu lisab, et pilootalad olid harivad näidisalad ‒ kui Jõesuus läks kõik sujuvalt, siis Toris õpiti, kui palju mõjutavad keskkonnatingimused tulemusi. Ta toob näite: “Toris rajatud ala jäi liiga rammusale pinnasele, mistõttu võistlesid külvatud seemned valitsevate umbrohtudega. Samuti murdis jääminek jõe äärde rajatud rohealalt mõned puud, mida ei osatud paraku ette näha. Kokkuvõttes täitsid aga pilootalad oma eesmärki – andsid meile väärtuslikke kogemusi ja teadmisi tulevikuks.”

Nii mahukat projekti ei oleks toetuseta ellu viidud

Sohlu kiidab, et sellises mahus projekti ei oleks toetuseta kindlasti teostanud. “Euroopa Majanduspiirkonna toetuse taotlemine oli omajagu keeruline, kuid lõpuks oli see väärtuslik panus kogu projekti õnnestumisse. Sellised projektid vajavad toetust, sest rahastamiseta jääksid paljud neist lihtsalt tegemata. Toetuseta tehakse haljastuses sageli lõpuks ainult hädavajalik ja seda võimalikult väikese eelarvega.”

Tugev kommunikatsioon mängis tema sõnul samuti suurt rolli, aidates projektile tähelepanu tõmmata ja huvi äratada nii kohalike elanike kui ka teiste omavalitsuste seas. “Projekti vaheetappides tagasiside andmine oli lihtne, sest e-toetuste keskkond on kasutajasõbralik ja loogiliselt üles ehitatud. Kuna taotlemine ja asjaajamine olid sujuvad ja otsekohesed, oleme valmis sarnaseid projekte edaspidigi ette võtma.”

“Suur rõõm oli näha, kuidas toetuse saaja tegutses äärmise sihikindlusega, viies ellu kõik projekti eesmärgid,“ sõnab KIKi elurikkuse ja kliima valdkonna projektijuht Maarja Küttä. „Tänu meeskonna visioonile ja pühendumusele alustas Tori vald Pärnumaal midagi tõeliselt inspireerivat – lahendused, mis suurendavad elurikkust, parandavad elukvaliteeti ja pakuvad teadmisi, mida saab rakendada ka tulevikus koos kogukonnaga.“

Tori valla keskkonnanõuniku Kärt Linderi sõnul oli põhjuseid projektiga alustamiseks mitmeid. “Elurikkuse hävimine on viimastel kümnenditel katastroofiliselt tõusnud. Kahjuks ei taju inimesed oma tegevuse mõju selle protsessi kiirendamisel. Niidud on ühed liigirikkamad kooslused. Paljud eestlased ei teagi, et meie ajaloolise niidu ühelt ruutmeetrilt leiab umbes 1000 erinevat liiki taimi. Kahjuks on 90% niidualadest seoses maakasutuse põhimõtete ja vajadustega hävinud ning oma projektiga aitamegi suunata tähelepanu sellele, et neljast-viiest liigist koosneva seemnest rajatud hoovimuru kõrval on võimalik väga kaunist ja elurikast lilleniitu rajada nii koduaias kui ka avalikus ruumis.”

Kokku kaasas vald oma koolitustele ja pilootalade rajamisse üle 200 inimese, mis on viimaste aastate vaates üks laiema kaasatusega vallavalitsuse projekte.

Projekt “Looduspõhiste lahenduste pilootalade loomine elurikkuse suurendamiseks Tori vallas” sai toetust üle 215 000 euro ning seda rahastati Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) vahenditest.

Artikli autor: Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Gerli Ramler