Kui on pakend, siis üheksal juhul kümnest on sellega pärast kasutamist probleem. Joogitaaraga on lihtne, sest enamikku Eestis müüdavatest plast-, alumiinium- või klaasnõudest saab tagastada ja taaskasutada. Keerulisem on muude pakenditega, nagu näiteks hambapastatuubide ja neid ümbritsevate pagan-teab-millest-tehtud-karpidega. 

Kui sellest prahimülkast midagi head otsida, siis päris lootusetusetu see olukord ei olegi. Tundub, et tasapisi hakkavad maailma suurimad ettevõtted oma toodangut keskkonnasäästlikuks muutma. Üks niisugustest kontsernidest toodab midagi, mida kasutab kirjeldamatult suur hulk inimesi kaks korda päevas ja teenib sellelt aastas üle kahe miljardi euro netotulu. Pole paha. 

Paha on aga see, et niisugune tarbimine jätab maha miljoneid tonne pakendeid, millega ei ole midagi peale hakata. Nüüd on aga jää hakanud liikuma.