Vesiniku rollist tuleviku energiasüsteemis on viimastel aastatel palju räägitud. Suviste negatiivsete elektrihindade valguses on vesinik üks viise, kuidas elektrit salvestada ja võtta kasutusele siis, kui seda vaja on. Teoorias on kõik super, aga mida pole, on taristu, mis vesiniku kasutuselevõttu lõpptarbija jaoks toetaks. Eesti vesinikupäevadel näitas kodumaine energiaettevõte Alexela uut vesinikujaama, mis aitab muuta vesiniku Eesti tarbijale sama lihtsasti kättesaadavaks kui bensiini või diisli.
Oma esimest nutikat vesinikujaama lahendust esitles Alexela juba kaks aastat tagasi. “Nüüd on meil sellest edasiarendus ja projekteeritud on lahend nii vesinikuballoonide kui grillgaasi ja kodumajapidamises kasutatavate balloonide vastuvõtmiseks, ladustamiseks ja väljastamiseks,” selgitab Alexela jätkusuutlike kütuste valdkonna juht Artur Dianov. Tema sõnul seisneb jaama uudsus selle multifunktsionaalsuses. “See pole ainult vesinikujaam, vaid gaasiballoonijaam, mis on koheselt projekteeritud nii gaasi- kui ka vesinikuballoonide ja vesiniku ladustamise jaoks,” täpsustab Dianov.
Lahendus pole uudne ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas. Dianov meenutab, et kui Alexela ja idufirma PowerUP Energy Technologies 2021. aastal vesinikujaamaga välja tulid, levis uudis sellest isegi Hiina ja Jaapanisse. “Selliseid lahendusi väga ei tehta, kuna vesinik on pigem suurtööstuskliendi ning transpordisektori pärusmaa: tööstused, raskeveokid, rekad, laevad. Me tekitame asjale pisut teise lähenemise. Oleme valmis vesinikku turustama, ladustama, logistilisi probleeme lahendama vastavalt lõpptarbijate vajadustele, ning see oleks rohelist päritolu,” sõnab Dianov.
Nimelt töötab vesinikujaam täielikult island mode’is ehk “saarerežiimis”. See tähendab, et mikrovõrk töötab autonoomses režiimis ja on lahti ühendatud jaotusvõrgust. “Lihtsamalt öeldes võib tänu sellele jaama paigutada kuhu iganes vaja,” selgitab Dianov.
Tulevik on kohal
“Vesinikust, vesinikubussidest ja -rekadest räägitakse palju, aga kui lähed päriselus diileri juurde sooviga osta, siis see on juba keerulisem. Vesinikujaam on üks esimesi juba täna päriselt olemasolevaid lahendusi, mis annab märku, et tulevik on kohal,” sõnab Alexela jätkusuutlike kütuste valdkonna juht.
Vesinikujaam annab võimaluse kõikidele lõpptarbijatele (purjekad, jahid, matkaautod, generaatorid), kes ei soovi ise balloonide ostmisse investeerida, balloone omavahel vahetada ja maksta ainult kulutatud gaasi eest. “Päeva lõpuks on vesinik nagu bensiin või diisel – üks uus energiakandja, mida saame tarbijatele pakkuda,” sõnab Dianov.
Vesinikust saad teha elektrit täpselt siis, kui vaja
Vesinikuballoon on põhimõttelt kui suur aku. “Toodame taastuvast elektrist vesinikku ja generaatoris muundame vesiniku tagasi elektriks. Vesinikku saab nimetada üheks elektri salvestusmeetodiks. Paned ballooni generaatori külge ja seade teeb vesinikust uuesti elektri,” selgitab Dianov, kuidas vesinikku kasutada.
Teema on päevakohane, kuna juba sel suvel on olnud palju negatiivse hinnaga elektrit. “Vesinik ongi see lahendus, mis tundub olevat teatud kontekstides kõige mõistlikum, kus me salvestame elektrit ja võtame selle uuesti kasutusele siis, kui on vaja.”
Järgmisel aastal plaanib Alexela koos partneritega valmis ehitada kaks vesinikutanklat. Kodumaine energiaettevõte on Eesti Vesinikuoru üks asutajaliikmetest – eesmärk on muuta siinne peamiselt fossiilkütustel põhinev energiasüsteem jätkusuutlikumaks. See sobitub Eesti ambitsioonika plaaniga minna hiljemalt aastaks 2030 üle 100% taastuvenergiale. Mullu tuli Eesti Vesinikuorg välja plaaniga arendada välja maailma esimene üleriigiline vesiniku ökosüsteem. Esimesed tootmisüksused, jaotuse lahendused ja kasutusvõimalused tekivad lähima kuue aasta jooksul. “Ei saa olla nii, et keegi müüb seadme ja siis küsitakse, kust sa vesinikku saad. Esimesed väiketarbija/lõpptarbija lahendused on vesinikujaama näol olemas, ka logistika ja taristu peab hakkama toetama üleminekut vesinikule,” räägib Dianov. Selline vesiniku ökosüsteem loob uusi töökohti ning aitab kaasa majanduskasvule üle Eesti.
