Kevadega on kätte jõudnud puude istutamise hooaeg. 13. mail toimub Alexela kogukonnapäev, mille raames pannakse mulda tuhandeid puubeebisid. Millised on metsa istutamise põhitõed oma kodumetsas või aias, selgitab Vardi metsaühistu metsakasvatamise spetsialist Janek Akkatus, kes on Alexela kogukonnaprogrammi liikmete panuse eest istutanud üle Eesti ligi 60 000 puud.

Kuidas kogukonnaprogrammiga liituda ja aidata nii oma autosõidu jalajälge puude istutamisega tasa teha, oleme blogis varem kirjutanud.

Millal on õige aeg puid istutada?

Öeldakse, et kevadel ja sügisel on puude istutamise kõrgaeg. Eelistada võiks kevadet, kuna siis algab looduses üldine vegetatsiooniperiood. Maa on niiske ning seal tärkavad taimed saavad parasjagu jahedust ja soojust, et kiiresti kasvama hakata.

Millele tuleb mõelda puid istutades?

Kui maatükil on tehtud raieid ning aeg on uueks metsaks, tuleb esiteks aru saada, kas metsa on üldse vaja ise istutada. Kõigepealt tuleb tutvuda, milline mets seal enne oli. Näiteks on haavikutele ja lepikutele kohane hoopis looduslik uuenemine, mis istutamist ei vaja.

Tänapäeval ei ole populaarne kuuse istutamine. Peamiselt seepärast, et kuusikud on vastuvõtlikud tormidele, tulekahjudele ning kahjuritele. Kuuski istutatakse aga taasmetsastamise eesmärgil heinamaadele, mis on väga hea, sest sedasi kasvab metsamaa pindala Eestis.

Kui tegemist on viljaka pinnasega, näiteks jänesekapsa või sinilille kasvukohatüüpidega, eelistatakse istutada mändi või kaske. Samuti, kui seal oli varasemalt kuusik, mida kimbutas juurepess, peab metsa uuendama lehtpuuga. Üleüldse peaks okaspuu puistu uuendamisega ootama peale raiet vähemalt ühe aasta, sest vastasel juhul võib männikärsaka putukas okaspuu taime ära süüa. Kui okaspuu asendada aga kasega, piisab paarist kuust.

Istutamiseks tuleb maapind kõigepealt ette valmistada, mis tähendab kamara ümberpööramist, mida suure maalapi puhul tehakse masinatega. Mõne taime puhul on heaks tööriistaks ka labidas ja kui taimi on vähem, eelistatakse avajuurset taime ehk istikut, mille juured n-ö vabalt ripuvad. Kui mahud on suuremad, kasutatakse istutustoru ja väikeste turbapallidega potitaimi, sest see meetod on kiirem.

Miks istutatakse just istikuid, mitte näiteks seemneid?

Tehakse ka masinaga seemnete külvamist, aga vähem. See on kiire meetod, mida kasutatakse pigem männi puhul. Eelistatakse aga istikuid, sest juba kasvava noore taimega võidetakse nii paar aastat ja seemnekülv ei pruugi alati ka õnnestuda.

Kas on mingi viis, kuidas end istutuspäevaks ette valmistada?

Kõigepealt tuleb ilmastikule vastavalt riietuda, mis tähendab, et kingad võivad jääda linna ning selga peab panema mugavad soojad riided, mis võivad ka mullaseks saada. Hea tuju ning joogipudel on alati teretulnud.

Üldiselt on metsa istutamine mõnus ühine tegevus, mille saab selgeks kohapeal.

Stiilinäiteid vaata eelmisest aastast:

Kohtumiseni kogukonnapäeval!