Biomajandus

USUTLUS Kas ka Eestis võimalik? Arhitekt Robert Schmitz räägib, kuidas tavaline puit ühe väikelinna maailmakuulsaks tegi

Rootsi Skellefteå linna puidust 20-korruseline pilvelõhkuja on piirkonna au ja uhkus.Foto: arhitektuuribüroo White Architects

Kuidas sai ühest Rootsi tagasihoidliku suurusega omavalitsusest riigi üks olulisemaid tõmbekeskuseid nii rahvale kui ka maailma mastaabis ettevõtetele? Põhjapolaarjoone all asuvasse Skellefteå linna 20-korruselise hoone projekteerinud arhitekt Robert Schmitz räägib, miks miks on puit üks parimaid ehitusmaterjale, ja vastab, kas nii suurejoonelise plaani võiks ette võtta ka Eestis.

Suvalisest väikelinnast sai riigi kuumim tõmbekeskus

20-korruseline puidust pilvelõhkuja, Sara kultuurikeskus, on üks näide sellest, miks linna peetakse puitehituse vallas teerajajaks. Lisaks on märkimisväärsed siseinvesteeringud muutnud selle tagasihoidliku suurusega valla linnakeskuse riigi kuumimaks tehnoloogilise arengu sõlmpunktiks. 

Lisaks asuvad vallas puidutööstused ja puitu uuriv teadusinstituut. Seega saab seal rääkida märkimisväärsest kohaliku omavalitsuse ja puidupõhiste ettevõtete koostööst ja investeerimisvõimalustest.  

Tänu sellele on linn meelitanud kohale Tesla endiste juhtide loodud ettevõtte Northvolt, mis toodab akusid “puhta energia” egiidi all. Ehk ettevõtte eesmärk on tarnida akusid, mille süsiniku jalajälg on 80 protsenti väiksem kui söeenergiat kasutades. 

Rootsi arhitektuuribüroo White Architectsi partner ja juhtivarhitekt Robert Schmitz.Foto: erakogu

Prototüübist sai teerajaja

Rootsi arhitektuuribüroo White Architectsi partner ja juhtivarhitekt Robert Schmitz on osa meeskonnast, kes projekteeris auhinnatud Skellefteå kultuurikeskuse, järgides jätkusuutlikku disaini ja ehitust. See on paik, kus kõik kultuurivormid elavad kõrvuti. Just seda 20-korruselist puidust pilvelõhkujat, mis majutab oma katuse all Sara kultuurikeskust, hotelli, raamatukogu ja palju muud, peetakse puitehituse vallas teerajajaks. 

Sara kultuurikeskus avati Skellefteås 2021. aastal. Selle projekteerimist alustas Schmitz koos oma meeskonnaga juba 2015. aastal. “Kui paljud ütlevad, et taoliste uudsete projektidega tuleks alustada väikeselt ja jätkata aina suuremaks kasvamisega, siis meie tegime linnas midagi vastupidist. Kultuurikeskus oli pilootprojekt ja see oli põhimõtteliselt reaalajas uurimise ja õppimise projekt.”

Kuigi 20-korruseline pilvelõhkuja on ehitatud puidust, siis on selle püstipanekul ikkagi kasutatud ka teisi materjale. See on arhitekt Schmitzi sõnul vajalik hoone konstruktsiooni tugevtamiseks.Foto: arhitektuuribüroo White Architects

Schmitzi sõnul oli kultuurikeskuse projekteerimisel oluline luua ligitõmbav avalik ruum erinevate kultuurifunktsioonide vahel. “Kultuurikeskus oli üks linnavolikogu strateegiaid, kuidas piirkonda atraktiivsemaks muuta, mille nad avaliku konkursi kaudu seitse aastat tagasi käivitasid. Ja nagu näha, siis see töötas ja on täitnud oma eesmärgi.” 

Schmitz tõi välja, et puidust on ehitatud alates tsivilisatsiooni algusest – seega on nende loodud pilvelõhkuja näol tegemist traditsioonilise materjali uuel viisil kasutamisega. “Nüüd võin vabalt öelda, et suudan puidust teha täpselt nii keeruka hoone, nagu materjal seda võimaldab,” lisab ta.

Lisaks kultuurikeskusele asub hoones 19-korruseline hotell, teater, muuseum, kunstigalerii ja linnaraamatukogu. See toimib ka kõigile avatud kohtumispaigana, kuhu elanikud saavad Skandinaavia külmast ja pimedusest peitu tulla, et seda kogukonna ühistegevusteks kasutada. 

Samuti puidust ehitatud Skellefteå kooli aatriumis on loodud väikesed koosolekute ruumid, mis soodutavad ühiseid istumisi ja ideerünnakuid.Foto: Rootsi Puiduliit / Swedish Wood

Haigla, kus uuritakse puidu tervendavat mõju

Sellest tagasihoidliku suurusega vallas asuvast metsaga ümbritsetud Skellefteå linnast leiab veel puidust haigla, parkla, elumajad … ehk linna eesmärgiks on, et ühel hetkel oleksid seal kõik ehitised puidust. “Tänu pilvelõhkuja pilootprojektile oleme leidnud suurema valikuvõimaluse, kuidas puitu teistes projektides kasutada. Seega ma olen kindel, et puidust saab ehitada absoluutselt kõike,” sõnab Schmitz.

Muide, kohalikus puidust haiglas uuritakse puitruumis taastumise mõjusid ehk kas patsiendid taastuvad seal operatsioonist kiiremini kui betoonist ehitatud haiglas.

See looduslik materjal on tegelikult hea ka ehitajatele mõeldes, sest puiduga töötades ei teki tavapärast valju ehitusmüra. “Struktuurselt on puit väga tugev, aga samas kerge materjal, mis on paindlik ja korduvkasutatav,” iseloomustab Schmitz.

Puit sobib kaasaegsete ehitusmeetoditega ja aitab kulusid vähendada, mis on keerulises majandusolukorras väga oluline. Näiteks Sara kultuurikeskus sai valmis aasta jagu kiiremini, kuna seal kasutati tehases valmistatud mooduleid, mis olid õiges mõõdus juba enne ehitusplatsile transportimist. 

Skellefteås on isegi lennujuhtimistorn puidust.Foto: Rootsi Puiduliit / Swedish Wood

Puitehitistega kliimamuutuste vastu

Puidust ehitamisel on palju eeliseid. Alustuseks – see on kliimamuutuste vastu võitlemiseks õige materjal. Seda kinnitab ka Schmitz, kes esineb sel neljapäeval Tallinnas algaval rahvusvahelisel puitarhitektuuri konverentsil. “Näitan konverentsil, kuidas jätkusuutlikult ehitada. Kuid ma tahan ka öelda, et peab tegelema kliimamõju vähendamisega ehk tegema tööd kliimamuutustega, kohanema ja olema vastupidavad,” selgitab ta.

Just arhitektuur on siinkohal üheks võtmeks. “Tuleb kasutada kohalikke materjale ja sealjuures mõelda terviklikule lähenemisele.”

Skellefteå puidust sild.Foto: Rootsi Puiduliit / Swedish Wood

Eestisse oma Skellefteå?

Kas Eesti võiks samuti saada puidust linna, näiteks kuskile Kesk-Eesti kanti, nii nagu rootslaste Skellefteå?  Statistikaameti andmetel ulatus 2020. aastal Eestis metsamaa pindala 2,32 miljoni hektarini. Kuna puitu on meil piisavalt, siis võiks kliima parandamise nimel rajada puitehitisi tunnustatud arhitekti sõnul ka Eestisse. 

Statistikaameti 2019. aastal koostatud andmete kohaselt moodustavad Eestis metsarikkuse TOP3 Saaremaa vald (1600 km²), Alutaguse vald (940 km²) ning Saarde vald (790 km²). Kas Rootsi eeskuju järgides võiks ühest neist saada meie oma Skellefteå? 

Miks ka mitte, sest suures osas on ka meil täidetud samad tingimused nagu selles põhjapolaarjoone lähistel asuvas Rootsi omavalitsuses. Vallas on metsa umbes 480 000 hektarit, seega on materjali mugav hankida ja töödelda. 

Vaade Skellefteå linnale ja selle auje ja uhkusele 20-korruselisele puidust pilvelõhkujale.Foto: arhitektuuribüroo White Architects

Tegelikult pärineb kogu Skellefteå linna puit 200 kilomeetri raadiuses asuvatest säästvalt majandatud metsadest. Saeveski asub vaid 50 kilomeetri kaugusel. Kogu protsessi suletuna hoidmine vähendas kultuurikeskuse ehituse tarneid 90 protsenti võrreldes teiste sama suurusega projektidega. Ja see tekitas töökohti kohalikele elanikele.

“Puidu kasutamine on olnud CO2 mõju vähendamisel võtmetähtsusega, kuna see on praegu ainus taastuv materjal. See talub hästi karmi kliimat ja on hea isolaator, mis aitab hoida hoone energiatarbimist madalal. Me ei keskendunud ainult ehitusfaasile, vaid kogu hoone elutsüklile ning kasutame ka taastuvenergiat, päikesepaneele ja loomulikku ventilatsiooni,” sõnab Schmitz lõpetuseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.