Elektriauto on puhtam kui tavaline sõiduauto. See pole väide, vaid fakt, mida toetavad arvukad uuringud üle maailma. Mida aasta edasi, seda väiksemaks särtsuautode keskkonnajälg muutub.
Ilmselt pole üllatus, et erinevalt sisepõlemismootoriga ehk bensiini ja diiselkütust tarbivast sõidukist ei paisku elektriautost õhku heitgaase.
Kui tavalise auto väljalasketorust väljub iga kilomeetri kohta keskmiselt umbes 180 grammi õhku saastavaid gaase, siis elektriauto puhul on see number ümmargune 0. Justkui lihtne. Tegelikult mitte.
Elektriauto on kolm korda puhtam
Kuigi suures plaanis on elektriautode süsinikuheitmete emissioon elukaare jooksul oluliselt väiksem kui tavapäraste sisepõlemismootoriga autodel, tuleb lisaks väljalasketoru heitgaasidele võrrelda ka teisi näitajaid.
Elektriauto tarbib elektrit, mida suures osas maailmas toodetakse fossiilsetest kütustest. Lisaks kulub energiat elektrilise sõiduvahendi, aga eeskätt selle aku tootmiseks.
Rahvusvaheliselt tunnustatud kliimamuutuse teadlikkuse tõstmisele pühendatud veebileht carbonbrief.org järeldab, et ehkki elektriautode ja tavaliste sõidukite emissioonide võrdlemine on keeruline, on Euroopas elektriautod keskkonnasõbralikum valik nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.
Mida kiiremini ja jõulisemalt riigid oma süsinikujälge vähendavad ja kliimaneutraalsuse poole liiguvad, seda suuremaks kasvavad käärid heitmete emiteerimise vahel. Ja seda mõistagi elektriautode kasuks.
The International Council of Clean Transportation on võrrelnud tavalise sisepõlemismootoriga auto, kõige ökonoomsema hübriidauto Toyota Prius Eco 2019, Nissan Leafi ja Euroopa keskmist emissiooni sõiduki eluea jooksul (üle 150 000 km).
Diagrammil on väljalasketoru heitmed (tailpipe emissions, hall), kütusetsükli (fuel cycle, oranž; sisaldab nafta tootmist, transporti, rafineerimist, elektritootmist), auto ja selle osade tootmise emissioonid, mis ei sisalda aku tootmist (tumesinine), ja akutootmise emissioonide konservatiivne hinnang (helesinine).
Mida puhtamaks saab elekter, seda olulisemaks muutuvad elektriautod
Nimelt on akude tootmine väga energiamahukas. Umbes 50% akutootmise emissioonist tuleneb nende tootmisel ja kokkupanemisel kasutatud elektrist.
Akude tootmine piirkonnas, kus on väikese süsinikujäljega elektritootmine või akutehast toidab taastuvenergia, on võimalik oluliselt vähendada aku emissioone.
Enamikes riikides tuleb suurem osa nii elektri- kui tavaautode eluea emissioonidest nende kasutamisest (tailpipe ja fuel cycle), mitte tootmisest. Erandid on Norra ja Prantsusmaa, kus suurem osa elektrist tuleb peaaegu heitmevabast elektritootmisest — Norras hüdro- ja Prantsusmaal tuumaenergiast. Seal on emissioonid koguni kuni 70% väiksemad, Suurbritannias praegu vähemalt 30% väiksemad.
Kui peaks saavutatama Pariisi kliimakokkulepete või isegi Green Deali eesmärgid, muutub elektritootmine oluliselt vähem süsinikuintensiivseks. Iga vähenemine selles vallas räägib elektriautode kasuks võrdluses tavaliste sõidukitega.
Näiteks Suurbritannia elektritootmise emissioonid on langenud ainuüksi viimase 4 aastaga ligi 40% ning peaks 2020. aastate lõpuks langema üle 70%, mis mahub praegu toodetavate elektriautode eluaega. Oluline on tähele panna sedagi, et kuigi elektriauto tootmine eeskätt akude tõttu on praegu veel suurema süsinikujäljega kui tavasõiduki valmistamine, “tasutakse” see n-ö süsinikuvõlg auto kasutamise käigus 2-3 aastaga.
Exeteri, Nijmegeni ja Cambridge’i ülikooli hiljuti avaldatud uuring tõestas, et elektriautod võimaldavad vähendada emissioone ka juhul, kui suurem osa elektrist toodetakse fossiilsetest kütustest. Tänastes tingimustes oleks elektriautod tavalistest paremad 95% maailmast. Erandiks on riigid, kus suur osa elektritootmisest põhineb kivisöel. Selline on näiteks Poola.
Uuringu järgi võiks aastaks 2050 olla iga teine auto elektriline. See vähendaks maailma süsinikuheitmeid aastas 1,5 gigatonni, mis vastab Venemaa tänasele emissioonile.
Enefit VOLT pakub ainult taastuvat energiat
Aga mida see kõik Eesti jaoks tähendab? Enefit VOLTi avalik kiirlaadimisvõrgustik kasutab ainult rohelist taastuvenergiat, mis tähendab, et lisaks puhtale sõidule, pole ka laetud elektri tootmisel CO2 emiteeritud.
Et elektriautot saaks ka kodus taastuvenergiaga laadida, tuleks Eesti Energia kliendil valida Rohelise Energia elektripakett, mis aitab samuti tagada, et iga elektriautoga läbitud kilomeeter oleks süsinikuneutraalne.
Taastuvenergia osakaal Eestis suureneb iga aastaga. Eesti Energia strateegiline suund vähendada põlevkivi otsepõletamist elektriks ning suurendada vedelkütuste ja taastuvenergia tootmist tähendas 2019. aasta kokkuvõttes, et ettevõtte süsinikuheide langes aastaga ligi 50%.
Eesti riigi CO2 koguemissioon vähenes Eesti Energia toel aastaga umbes veerandi võrra. Euroopa Liit on tõstmas 2030. aastaks eesmärki vähendada süsinikuemissiooni võrreldes 1990. aastaga 50–55%, kuid Eesti on sellest ambitsioonist ees ning vähendanud emissiooni juba praegu ligi 65%.
