Kui viimati sai kodustele elektriteemadele tähelepanu pööratud aastaid tagasi lepingut sõlmides, siis väärib värskendust, mida elektriarvest teadma peaksid ning kuidas kuludelt lihtsamini kokku hoida saad.

Millest koosneb tavaline elektriarve?

Lühidalt öeldes koosneb elektriarve kolmest komponendist: elektrienergia, võrgutasu ning riiklikud maksud (taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis).

Elektrienergia kogumaksumus sõltub sellest, milline on sinu elektrihind ning kui palju oled elektrit tarbinud. Kui valid fikseeritud hinnaga paketi, tead oma kilovatt-tunni hinda kogu lepinguperioodi vältel ette. Kui valid börsihinnaga paketi, sõltub sinu hind elektribörsil toimuvast.

Võrguteenuse tasu makstakse võrguteenuse osutajale selle eest, et ta elektri koju toimetaks. See tähendab selleks vajaliku taristu ülalhoidmist ja arendamist. Võrguteenuse hinda klient mõjutada ei saa, selle kinnitab igal aastal konkurentsiamet.

Taastuvenergia tasu on riigi määratud tasu, mille eesmärk on toetada taastuvast allikast või tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootmist Eestis. Taastuvenergia tasu arvutab ja avalikustab igaks aastaks põhivõrguettevõtja Elering.

Elektriaktsiis on riiklik maks, millest rahastatakse keskkonnahoidu. Ka võrguteenuse tasu ning riiklike maksude kogumaksumus sõltub sellest, kui palju elektrit oled tarbinud.

Millist mõju avaldab aktsiisilangus elektriarvele?

Vastu võetud eriolukorra lisaeelarve seadusega muudeti alates 1. maist 2020 tarbijatele rakendatavat elektriaktsiisi määra. Uus määr 1 eurot/MWh, senine kuni 30. aprillini kehtiv määr oli 4,47 eurot/MWh.

Kui tarbid iga kuu ligi 250 kWh elektrit ehk su elektriarve kokku on keskmiselt 30 eurot, siis säästad tänu elektriaktsiisi langusele lõpphinnast ligi 3,5%.

Rahalises vaates teeb see aastas kokku ligi 13 eurot. Kui elektriarve on suurem, on ka aktsiisilangetusest tulenev rahaline võit suurem.

Mida saab ise teha, et elektriarve oleks väiksem?

Elektriarve suurust saab igaüks ka ise mõjutada. Koduse elektritarbimise vähendamine algab kõigepealt arusaamisest, kuhu kulub kõige rohkem elektrit.

Suurim säästupotentsiaal peitub sageli küttes, eriti kui on harjumus kasutada elektrilisi radiaatoreid, soojakiirgureid või soojapuhureid.

Samuti tasub välja lülitada vannitoa elektriline põrandaküte ja vähendada elektrilise saunakerise kasutamist. Kuna ka ilmad on juba soojemad, peaksid need muutused tulema automaatselt.

Järgmisena tasub otsa vaadata vanematele kodumasinatele, mis neelavad tänapäevaste masinatega võrreldes kordades enam elektrit. Suures elektrikulus võib „süüdi“ olla nii vana televiisor kui ka keldris töötav 20 aastat vana madala energiaklassiga sügavkülmik.

Energiasäästu võimalusi on igas kodus ning kui siiani pole energiasäästule erilist tähelepanu pööratud, pole keeruline kokku hoida kuni ühe kuu elektriarve jagu raha aastas.

Lihtne näide: kui sinu elektrihind on 5,5 s/kWh ja tarbid iga kuu 250 kWh elektrit, siis sinu orienteeruv aastane kulu elektrile, võrguteenusele ja riiklikele tasudele kokku on ligi 400 eurot. Kui suudad oma tarbimist vähendada iga kuu 50 kWh võrra, hoiad erinevate elektriarve komponentide peale aasta lõikes kokku ligi 80 eurot.

Kuidas saab vähendada oma võrguteenuse hinda?

Suur hulk elektritarbijaid ei ole teadlikud, et ka võrgulepingu puhul on võimalik valida mitme erineva võrgupaketi vahel, millest mõni sobib kliendi majapidamisele ja tarbimisele paremini kui teine ning võib kodusele eelarvele tuua korraliku rahalise võidu.

Kui aastate jooksul on lisandunud pereliikmeid, muutunud tarbitava elektri kogus, öise ja päevase tarbimise tasakaal või peakaitsme suurus, siis tuleks kindlasti üle vaadata, kas olemasolev võrgupakett on endiselt parim valik.

Kui võrguteenuse pakkuja on Elektrilevi, siis kõige lihtsam on võrgulepingu pakette võrrelda Elektrilevi e-teeninduses.