Eesti loodus

Kasvav sademete hulk põhjustab Eesti linnades paksu pahandust. Ent millised on lahendused?

Kuidas seda probleemi Eestis lahendada?Shutterstock

Kliima soojenemine toob ühes temperatuuri tõusuga kaasa ka järjest ekstreemsemad ilmaolud, mis väljenduvad muu hulgas näiteks aina võimsamaks muutuvates vihmasadudes ja üleujutustes. Need nähtused esitavad mõistagi väljakutse linnade sademeveesüsteemidele, mis suurenenud veehulkade ärajuhtimisega enam hakkama ei pruugi saada. Ent kuidas seda probleemi Eestis lahendada?

Sademete hulk kasvab

Kuna järjest soojenev kliima suurendab aurumist ning atmosfääri niiskustaset, põhjustab see asjaolu omakorda sademe hulga ja paduvihmade sagenemist. Kindlasti pole selliste muudatuste eest kaitstud ka Eesti, seda enam, et kliimamuutused põhjustavad omakorda ka merevee taseme tõusu.

Nimelt on 20. sajandi teisel poolel kasvanud Eesti keskmine sademete hulk 5%–15% ning kahjuks prognoosivad teadlased selle kasvu jätkumist ka tulevikus. Ka Eesti jaoks koostatud kliimastsenaariumi järgi ootavad meid lähiaastatel ees olulised muutused nii temperatuuri, tuule kui sademete režiimis.

Koos meretaseme tõusu ja tormide sagenemisega põhjustab see kõik sademevee ärajuhtimise probleeme, mida võib märgata juba praegu, kui tänavad pärast vihmasadu üleujutatud on. Seega tuleb lahenduste otsimisega alustada juba täna, sest homme võib olla selleks liiga hilja.

Multifunktsionaalsed katused

Hollandi linnas Rotterdamis alustati murele lahenduse otsimist paar korrust kõrgemalt: majade katustelt. Nimelt võib ainuüksi Rotterdamist leida umbes 18,5 km2 jagu tühje lamekatuseid, millel puudub igasugune funktsioon, kuid mida saaks hõlpsasti ära kasutada näiteks taimestiku rajamise, sademevee ärajuhtimise või päikesepaneelide tarbeks. LIFE @ Urban Roofs pakkus sellele ideele lahenduse just kliimamuutusi silmas pidades.

Katusepinna ümberkujundamiseks on olemas erinevaid võimalusi, mida eristatakse reeglina värvide järgi: kui näiteks rohelise katuse loomisega luuakse juurde rohelust ja elurikkust, siis nn sinised katused koguvad vihmavett ja tagavad hilisema vee äravoolu, mida saab hiljem kasutada taimede kastmiseks, üleujutusohu vähendamiseks või ka näiteks veehoidlate rollis.

Ehkki multifunktsionaalsed katused pakuvad palju eeliseid, on sellegipoolest raske leida osapooli, kes selle “lõbu” kinni maksaks ehk mainitud investeeringusse panustaksid, seda enam, et seni on katuste ümberkujundamise eelised ja maksumus jäänud ebatäpseks.

LIFE @ Urban Roofs aga töötas välja vastava tööriista koos konkreetse juhisega, mis idee elluviimise märksa lihtsamaks teeb, seda vaid 15 minutiga. Tööriist annab võimaluse teha paremini läbimõeldud otsuseid, arvestades sealhulgas selleks vajalike kulude ja eelistega. Seega annavad Urban Roofs projekti tegevuste käigus koondatud juhised võimaluse hoone katusepinna paremaks ümbermõtestamiseks ja ideede teostamiseks.

Viimsi näitab eeskuju

Kliimamuutustele ja sellest tingitud probleemide lahendamisele mõeldakse ka Eestis, täpsemalt Viimsi vallas, kus sai 2018. aastal alguse LIFE UrbanStorm projekt, mis võttis eesmärgiks arendada säästlikke ja kliimamuutustele vastupidavaid linna sademeveesüsteeme. UrbanStorm projekti tegevusi kaasrahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Nimelt iseloomustavad Viimsi valda nii rannikualade haavatavus üleujutustele ja tormidele, soojussaarte teke kui ka sademetest tingitud üleujutused, mis on põhjustatud eeskätt geograafilisest asendist ja asustusest tingituna. Kuna kliimamuutused võivad ohustada seatud arengueesmärkide saavutamist kui ka kvaliteetse elukeskkonna tagamist, kavandatakse vallas tegevusi, mis toetavad nii muutuva kliima tingimustes toimetulekut kui ka tagajärgedega kohanemist.

Projekti tegevused näevad muu hulgas ette teadlikkuse suurendamist ning hõlmavad ka õppereise teistesse riikidesse, et säästvate sademeveelahenduste alast teavet koondada ja analüüsida. Valitud lahendusi testitakse Viimsi valla näidisaladel, samuti korraldatakse koolitusi, seminare ning erinevaid teavitustegevusi.

Kui üheks projekti tegevusi illustreerivateks näideteks on Viimsi mõisa parki rajatud looduspõhine sademevee lahendus või Karulaugu tee parkla kui eeskujulik sademeevahenduse näidisala, siis sellega edulood veel ei lõpe: tänaseks on värskelt valmis saanud teavik “Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused”, mis tutvustab põhjalikumalt erinevaid säästlike sademeveesüsteemide lahendusi, seda just kohalikke ehk Eestile sobivaid tingimusi silmas pidades.

Samuti kiitis Viimsi vallavalitsus augustis heaks kliimamuutustega kohanemise arengukava aastateks 2021–2031, mille peamine eesmärk on suurendada valla valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks ning kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks.

Muutused ka mujal

Muutused saavad peagi teoks ka teistes Eesti linnades: nimelt toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus Pärnu, Haapsalu, Keila, Paide, Kuressaare ja Sindi linna ehituslikke tegevusi, et nendes piirkondades aset leidvate üleujutuste mõjusid vähendada. Mainitud projektid valmivad hiljemalt 2023. aasta lõpuks.

Näiteks plaanib Keila linnavalitsus puhastada sademevee tulemuslikumaks vastuvõtuks tiike, truupe ja kraave ning uuendab Tallinna maantee jalakäijate silla. Samuti taastatakse voolusäng Keila jõe hargnemisel.

KIKi projektikoordinaator Ööle Janson kutsub ka teisi kohalikke omavalitsusi toetust taotlema, et leida parimaid võimalikke lahendusi üleujutuste mõjude ennetamiseks. Selleks on kuni 2021. aasta lõpuni avatud taotlusvoor just KOVidele, et üleujutuste põhjused tuvastada ja nendele sobivad tehnilised lahendused leida.

„Uuringute ja muude ettevalmistavate tegevuste läbiviimiseks on võimalik toetust küsida ühe taotluse kohta kuni 100 000 eurot ilma käibemaksuta. Varasemalt oleme 328 118 euroga toetanud Pärnu, Haapsalu, Saaremaa, Paide, Lääneranna, Häädemeeste, Keila, Viimsi ja Võru uuringuprojekte,” ütles Janson.

Kui kohalikul tasemel vahendeid napib

Lisaks kohalikule tasandile saab rahastust taotleda ka Euroopa Liidult. Selleks on loodud LIFE programm, mis on otseselt keskkonnale suunatud rahastamisvahend ja toetab EL keskkonnapoliitika arengut ja elluviimist. Üheks LIFE programmi prioriteetvaldkonnaks on ka kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, mille parimaks näiteks Eestis ongi LIFE UrbanStorm.

Seega saab läbimõeldud tegevuste abil viia läbi olulisi muudatusi, mis parandavad kohalike inimeste elukvaliteeti kui aitavad ümbritseval keskkonnal kliimamuutustega paremini kohaneda. LIFE programm pakub selliste ideede teostamiseks ideaalset platvormi. Taotlusvoor uute lennukate projektide jaoks on hetkel avatud ning täpsema ajakavaga saab tutvuda siin.

Artikli kirjutamist on rahastatud projektist “LIFE programmist teadlikkuse suurendamine ja projektitaotluste kvaliteedi parandamine 2”, mida rahastab Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.