Sel sügisel alustasid Eestis kaks LIFE projekti, mis on seadnud fookuseks puhtale energiale ülemineku toetamise ja elluviimise. Kui üks neist keskendub ainulaadsetele Eesti pärandhoonetele, siis teine otsib lahendusi energiaalasele koostööle kohalikul tasandil. Nii saavad kõik osapooled rohepöörde eesmärkidest osa ning võimaluse selle abil kasu teenida.

Puhtale energiale üleminek pole võimatu missioon

On teada, et energia tootmine ja kasutamine põhjustab üle 75% Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitmest. Ehkki puhtale energiale üleminek võimaldab ühest küljest täita küll ELi seatud kliimaeesmärke, on taastuvenergia kasutamisel väga palju eeliseid ka üksikisiku vaates. Näiteks aitab säästlike energialahenduste kasutamine vähendada kulusid ja kasvatada olemasoleva kinnisvara väärtust.

Siiski leidub selle olulise muutuse juures suuremaid ja väiksemaid väljakutseid: kui uute hoonete puhul on energiatõhusust lihtsam saavutada, siis mida teha näiteks Eesti kultuuripärandi hoonete või maapiirkondades asuvate energiavaeste eluhoonetega? Just sellele otsivad nüüd vastuseid paralleelselt lausa kaks LIFE programmilt rahastuse saanud projekti.

Ka kultuuripärandi hooned väärivad energiatõhusaid lahendusi

Novembrist alustanud LIFE heritageHOME projekt keskendub kultuuriväärtuslikele eluhoonetele. Kuigi sellistele hoonetele ei kohaldu energiatõhususe miinimumnõuded, väärivad ka vanemad elumajad energia- ja kulutõhusaid lahendusi.

Projekti käigus kaardistatakse kultuuriväärtuslike eluhoonete energiatõhustamise võimalused ja omanike teekond renoveerimisprotsessis ning parandatakse renoveerimise nõustamisteenust. Mõeldakse läbi protseduurid, mis hõlbustavad kaitsealustes hoonetes energiatõhususe parandamist, töötatakse välja sobivad renoveerimislahendused, ühtlustatakse eri elualade ekspertide arusaamisi ning suurendatakse asutuste vahelist koostööd lahenduste elluviimisel. Samuti valmib digitaalne muinsuskaitsealuste eluhoonete omanikele suunatud energiatõhususe parandamise konsultatsiooniteenus. 

Värskelt alustanud projekt toetab kogu Eestit hõlmava teadusarendusprojekti LIFE IP BuiltESTi kui hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kiirendi elluviimist. Eesmärk on kaasata ka ajaloolised hooned renoveerimismaratoni viisil, mis säilitab energiakulu kokkuhoidu otsides hoonete eripära ja väärtuseid.

Eestil on võimalus olla LIFE heritageHOME projektiga eeskujuks ja suunanäitajaks kogu Euroopa kultuuripärandi ja energiatõhususe teemade mõtestamisel ja arendamisel. Seni on neid kahte valdkonda peetud üksteist välistavaks, meil on võimalus näidata ühisosa suurust.

Maapiirkondadesse energiakogukonnad? Jah, see on võimalik

Kui LIFE heritageHOME ja LIFE IP BuildEST projektides osalevad vaid Eesti partnerid, siis septembrist alustanud EC4RURAL LIFE projekti puhul on tegemist Eesti-Hispaania partnerite ühisprojektiga. Kuid mis on kahel üksteisest võrdlemisi kaugel asuval riigil puhtale energiale ülemineku osas sarnast?

Maapiirkonnad jäävad puhta energia tootmisel ja kasutuselevõtul sageli ebasoodsasse olukorda. Seetõttu on nii Eestis, Hispaanias kui ka paljudes teistes riikides tarvis rinda pista väljakutsetega, mis ei küsi riigipiire. Kuna murekohad nagu rahvastiku vähenemine ja maaelanike energiavaesus on iseloomulikud just maapiirkondadele, jäädakse kõrgete energiahindade ja piiratud võimaluste juures sageli tahtmatult rohepöörde kõrvalvaatajaks.

Siiski leidub lahendusi, millega maakogukonnad edukalt muutustesse kaasata. Projekti abiga soovitakse innustada maapiirkondade kohalikke kogukondi ise taastuvenergiat tootma ja müüma. Seeläbi on võimalik hoida energiakulusid paremini kontrolli all, toota ja müüa taastuvenergiat ka teistele osapooltele ning saada sellest vajalikku kasu.

Samuti soovib projekt süvendada suhteid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning maakogukondade vahel. Selleks osalevad projektis Eesti ja Hispaania omavalitsused, keda on kokku 34, sealhulgas Alutaguse, Elva, Hiiumaa, Järva, Lääne-Harju, Põltsamaa, Rõuge, Saku, Tori, Türi, Viimsi ja Viru-Nigula vallad. Projekti käigus sünnib ühtekokku 34 erinevat case study’t, et samasugust lahendust oleks võimalik tulevikus kopeerida mujal. Nii aitab EC4RURAL LIFE projekt kaasa taastuvenergia rakendamisele, mis on eeskujuks teistes Euroopa riikides.

LIFE programm on veel avatud

Puhtale energiale üleminek tähendab osapoolte jaoks sageli väljaminekut, mille finantseerimine vaid ühest allikast või ainult isiklikest vahenditest võib olla keeruline. Kuna taastuvenergia kasutuselevõtuga tehakse teene keskkonnale ning vajalik samm EL kliimaeesmärkide suunas, leidub tänaseks toetusi nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Keskkonnainvesteeringute Keskusest saab toetust taotleda väga eriilmeliste projektide jaoks, sealhulgas toetatakse tööstusaladel kasutatavate elektrienergia tootmisseadmete liitumist elektri jaotus- või põhivõrguga ja nullheitega sõidukite soetamist, mis kõik aitavad ühel või teisel viisil kaasa taastuvenergiale üleminekule. Samuti avas KIK hiljuti kaasrahastamise taotlusvooru, millega toetatakse positiivse rahastusotsuse saanud LIFE ja teiste rahvusvaheliste programmide projekte. 

LIFE programmi puhtale energiale ülemineku (CET) rahastusvoor ootab käesoleval aastal taotlusi suuremahulistele projektidele veel kuni 16. novembrini. Sellegipoolest on just praegu paras aeg hakata mõtlema järgmise taotlusvooru peale, kuna partnerite leidmiseks, projekti kirjutamiseks ja taotluse kokkupanekuks tuleb varuda aega ja kannatust. Kuivõrd tegemist on Euroopa Liidu jaoks prioriteetse valdkonnaga, saavad CET projektid taotleda rahastust lausa 95% ulatuses. Seega tasub mõelda: kas just sinu projekt võiks olla järgmine, mis ülejäänud Euroopale eeskuju näitab?