“Kui tahad minna kiiresti, mine üksi. Kui tahad jõuda kaugele, mine koos” – see tuntud Aafrika vanasõna räägib enda eest, iseloomustades ka Euroopas läbiviidud LIFE projektide rahvusvahelise mõõtme ja projektipartnerite olemasolu tähtsust. Et erinevate riikide omavaheline koostöö on õnnestunud LIFE projekti valemi asendamatu komponent, on ka Eesti organisatsioonide panus siinkohal väga oluline.

Palju edulugusid

LIFE programm on tegutsenud veidi üle 30 aasta ning jaganud rahastust paljudele rahvusvahelist tunnustust pälvinud keskkonna- ja kliimaprojektidele. Tänaseks on programmil ette näidata ridamisi edulugusid, kuidas ühe osapoole algatus kohalikul tasandil vajaliku positiivse muutuse kaasa tõi, ja nii mõnigi neist on alguse saanud Eestist.

Just Keskkonnaameti projekt „Elu alvaritele“ (LIFE to alvars), mille partneriteks olid Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing, valiti 2022. aastal tuhandete projektide hulgast parimaks LIFE projektiks, mis on Euroopa kaitsealade võrgustikus eales ellu kutsutud. Kohalikul tasandil on üheks silmapaistvamaks LIFE projektiks ka LIFE UrbanCows ehk linnalehmad Pärnu rannaniidule toonud keskkonnaprojekt, mis pälvis hiljuti peaauhinna Euroopa aianduspärandi võrgustikult.

Mida tähendab Euroopa mõõde?

Kuigi kohalikul tasandil vajaliku muutuse elluviimine võib keskkonnale positiivse tulemuse kaasa tuua, ulatuvad lahendatavad keskkonna- ja kliimaprobleemid sageli riigipiiridest kaugemale – siinkohal tuleb mängu rahvusvahelise koostöö tähtsus. Nimelt on LIFE programmi puhul saanud järjest olulisemaks kriteeriumiks Euroopa mõõde, mis tähendab teisisõnu, et projekti tulemused peaksid olema ülekantavad ka teistele piirkondadele Euroopas.

Näiteks startis möödunud aastal rahvusvaheline projekt LIFE LATESTadapt, mille tegevusi katsetatakse viies Eesti (Viimsi, Võru, Narva, Rakvere ja Haapsalu) ja kolmes Läti kohalikus omavalitsuses (Riia, Cesis, Valmiera). Nimelt on projekti eesmärgiks rakendada erinevaid valgala põhiseid sademevee käitlemise kombineeritud lahendusi, et suurendada Eesti ja Läti omavalitsuste suutlikkust toime tulla äärmuslike ilmaoludega.

Samuti osaleb Eesti ühe partnerina LIFE LWfG Climate ehk Fennoskandia väike-laukhane populatsiooni taastamisele ja soodsa kaitseseisundi saavutamisele keskendunud projektis, mille partnerriigid on Kreeka, Ungari, Leedu ja Soome – et väike-laukhanede rändetee läbib just neid piirkondi, õnnestub talvitamis- ja rändepeatuspaikade olukorda parandada just tänu asjaosaliste ühisele panusele. Need on vaid mõned näited projektidest, kus Eesti panusel on olnud oluline roll üle-euroopalise või teatud Euroopa piirkonnale iseloomuliku probleemi lahendamisel.

Mõistagi läheb selle kriteeriumi täitmiseks tarvis vastavaid teadmisi, mida saavad pakkuda just rahvusvahelised partnerid. Et projektide puhul on üheks korduma kippuvaks veaks vaid kohalikul tasandil probleemi lahendamine, võiks läbi mõelda, kas sarnase eesmärgiga projekt võiks edu saavutada ka mõnes teises Euroopa riigis.

Kõige tähtsam: ära anna alla

Projekti rahvusvaheline mõõde on oluline ka teistest Euroopa riikidest esitatavate keskkonna- ja kliimaalgatuste pärast: kuivõrd kõik projektitaotlused üle Euroopa võistlevad omavahel, on konkurents suur ja seetõttu rahastatakse üksnes parimaid projekte. Kuna taotluste arv võib igal aastal erineda, pole sugugi harv juhus, kui see esimesel aastal rahuldamata jäetakse. Seega on positiivse rahastusotsuse puhul määravaks teguriks projekti kvaliteet, mitte esitatavate taotluste arv.

See aga ei tähenda, et negatiivse otsuse korral taotlemisest igaveseks loobuda tuleb – et taotluste esitamise arv pole piiratud, võib igal aastal uuesti proovida, seda enam, et taotlusele jagatakse väärtuslikku tagasisidet ja näpunäiteid, mida järgmisel aastal parandada. Nii võib sama idee osutuda valituks teisel või kolmandal korral.

Näiteks ei saanud Eesti-Soome ühisprojekt Flying Squirrel LIFE Euroopa Komisjonilt positiivset rahastusotsust sugugi mitte esimesel katsetamisel – kuivõrd taotlus lükati mitmel korral tagasi, omandasid osapooled projekti kirjutamiseks järjest asjatundlikuma pilgu ning lõpuks, alles neljandal proovimisel läks samal projektil viimaks õnneks.

Ka Tartu rohekoridoride projektile rahastuse taotlemisel õnnestus positiivne otsus saada teisel katsel ehk siis, kui projektile kaasati välispartnerid – kui ühest küljest on projekti eesmärgiks tõsta Tartu elurikkust, siis heade mõtete linna näitel soovitakse välja töötada linna rohealade hooldamise “parima praktika” kava, mida saaks edukalt ellu viia ka teistes linnapiirkondades. 

Seega aitab Euroopa mõõde positiivse rahastusotsuse tegemisele igal juhul kaasa. Samuti annab projekti hindamisel lisaväärtust koostöö välispartneritega, kuna ühise eesmärgi nimel töötamine võimaldab jõuda kaugemale ja saata korda suuremaid tegusid. 

Kui partneri otsimine tekitab osapooltele raskusi, pole tarvis meelt heita: Kliimaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) vahendavad erinevatest riikidest pärit osapooltelt laekuvaid üleskutseid LIFE programmi kodulehel ning jagavad taotlejatele informatsiooni ja nippe, kuidas sobiva partnerorganisatsiooni või kontaktisikuni jõuda.