Kuidas taastada minevikus kuivendatud soode veerežiimi või kaitsta maakonna ohustatud liikide asurkondi, kui finantsilisi vahendeid kohalikul tasemel napib? Üheks selliseks Euroopa otsetoetuseks on LIFE programm, mille abil on kohalikel omavalitsustel, riigiasutustel ja ettevõtjatel võimalus oma projektile rahastust taotleda.

LIFE programm annab võimaluse ja vahendid midagi Eesti looduse ja keskkonna heaks ära teha nii, et see ka reaalselt olulist mõju avaldaks. Lahendused peavad sealjuures arvestama meid ümbritseva keskkonnaga, pakkudes ka majanduslikku ja sotsiaalset mõju.

Palju häid näiteid

LIFE programmist rahastuse saanud projekte on ellu viidud kõikides Eesti maakondades. Näiteks taastatakse LIFE Mires Estonia projekti käigus varasemalt kuivendatud soid nii Harjumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal kui ka Viljandimaal, et parandada sealsete sooalade veerežiimi.

Kuigi sood on meie planeedi süsinikuhoidlad, pole nad kuivendamise järel võimelised enam oma ülesannet täitma. Veetaseme tõstmisel taastub soole omane süsiniku sidumise ja hoidmise võime ning seega pole projekti tulemused olulised ainult kohalikul tasandil, vaid ka ülemaailmsel skaalal.

Ent projektil on kaalu ka siis, kui see tegeleb vaid ühes teatud piirkonnas valitseva probleemi parendamisega. Näiteks sai Eestis algatatud pilootprojekt EagleLife siin ohustatud must-toonekure, väike-konnakotka ja suur-konnakotka püsimajäämise tagamiseks, mida viidi läbi Soomaa rahvuspargis.

Nimelt olid just Soomaa luhad varasemalt sobivaks toitumispaigaks eelnevalt mainitud ohustatud linnuliikidele. Kuna alade seisund on viimaste aastakümnetega halvenenud, on see kaasa toonud ka pesitsuspaikade vähesuse teatud piirkondades. Niisiis taastati projekti käigus näiteks jõeluhtasid ning osteti vana metsa, et must-toonekure pesapaikade kaitset seeläbi parandada.

Häid näiteid jagub ka kliimavaldkonnast. UrbanStorm LIFE projekti raames viiakse Tallinnas ja Viimsis läbi säästvate sadeveesüsteemide projekteerimist ja väljaehitamist ning töötatakse välja terviklik sadeveesüsteemi mudellahendus – seda eelkõige seetõttu, et meie linnakeskkond paarikümne aasta möödudes vihmavette ei upuks. Et tänapäevastel linnadel puuduvad vajadustele vastavad sademeveesüsteemid, mis vett tänavatelt ära juhtuda aitaksid, ehitatakse Tallinnasse ja Viimsisse looduspõhised sademevee lahendused.

Probleemid vajavad teadvustamist

Samuti võib LIFE projekti raames tegeleda looduskaitse- või keskkonnaalase teavitustööga. Heaks näiteks on LIFE NaturallyEst projekt, mille eesmärgiks on lähendada kohalike kogukondade ja looduskaitse huvisid. Kuna konfliktide vältimine ja leevendamine on looduskaitse üks olulisemaid võtmeküsimusi, viiakse läbi erinevaid tegevusi, parandamaks niiviisi osapooltevahelist suhtlust.

Näiteks lükati 2019. aastal esmakordselt käima kodanikuteaduse kampaania “Eesti otsib nurmenukke”, mille eesmärgiks on kaardistada nurmenukkude kasvualasid ning lasta huvilistel määrata leitud õite tüüpe. Teadusalgatus laiendab sel aastal haaret ning leiab aset mitte vaid Eestis, vaid üle kogu Euroopa.

Sarnasel suunal on üle kogu Eesti läbi viidud ka LIFE BaltInfoHaz projekti, mille eesmärgiks oli aidata suurendada elanikkonna teadlikkust ohtlikest ainetest, mõjutades seeläbi ka nende käitumisharjumusi. Projekti tulemusena võiks väheneda kokkupuute risk ohtlike ainetega ning paranema nii keskkonna kui ka inimese tervis.

Kastist välja

LIFE programmil on sel aastal kokku neli suunda: loodus ja elurikkus; ringmajandus ja elukvaliteet (sh õhukvaliteet, mullastik, vesi, jäätmed, kemikaalid, müra, ressursikasutus ja -tõhusus); kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning puhtale energiale üleminek. Raha võiks sealjuures eelkõige taotleda just suure mõjuga, s.t poolemiljoniliste ja suuremate ettevõtmiste jaoks, milleks Eestil siseriiklikke vahendeid alati ei jätku.

Hea projekti eelduseks on keskne idee, mistõttu on oluline, et projekti lugeja saaks aru, milles seisneb probleem, kuidas seda lahendama asutakse, milliseid tegevusi planeeritakse ning millist tulemust taotletakse. Idee võiks tulla kastist väljapoole mõtlemisest ja teadmisest, et LIFE soovib näha praktilisi, käegakatsutavaid tulemeid, millega panustatakse reaalselt ja otseselt projekti seatud eesmärkidesse.

Väga oodatud on projektid, mis keskkonnas midagi paremaks teevad ja mida saaks hiljem laiemalt rakendada. Näiteks oleks soovituslik tutvuda Euroopa rohelise kokkuleppega ja kliimapoliitika põhialustega aastani 2050, mis annavad ülevaatliku pildi nii ELi kui ka Eesti prioriteetidest.

Milline on hea projekt?

Sageli võib tekitada asjaosalistes küsimusi, millistele projektidele rahastust jagatakse ning millistele mitte. Siinkohal tasub mainimist, et hea projekt on uudne Euroopa Liidu tasemel, mistõttu tuleks projekti kirjutajal mõelda laiemalt, mitte ainult Eestile.

Eduka ning laiahaardelise projekti eelduseks on ka kirglikud ja teemat hästi valdavad inimesed, kes tajuvad valdkonnasiseseid probleeme ning oskavad neile ka lahendust näha. Seega peab projekti meeskond koosnema oma ala ekspertidest ning kui need on leitud, hakatakse arutama ja mõtlema, kus on kõige kriitilisem murekoht ning kuidas annaks seda parandada.

Kindlasti tasuks projekti kirjutamisel läheneda probleemile laiemalt ja uurida, mida teistes riikides samas valdkonnas juba tehtud on. Heal projektil on partnereid mitmest riigist, mis näitab teema olulisust laiemalt, samuti hinnatakse selliseid projekte üldjuhul kõrgemalt.

Ideedele jagub võimalusi

LIFE programm pole aga ainus võimalus keskkonnategevuste täideviimiseks. Muuhulgas aitab ideid ellu viia Horisont, mis on maailma suurim teadus- ja arendustegevust ning rahvusvahelist koostööd toetav programm.

Horisont ja LIFE on omavahel tihedalt seotud – nii mõnigi keskkonnaprojekt on enne LIFE programmi alustanud Horisondist, mis peab oluliseks kolme suunda: oodatud on projektid, mille käigus toetatakse tipptasemel teadust, ühiskonnaprobleemidele lahenduste otsimist või juhtpositsiooni saavutamist tööstuses selleks vajaliku teaduse abil. Seega keskendub Horisont eelkõige teadusuuringute läbiviimisele ning aitab neid eesmärgipäraselt täide viia. Miks mitte koguda alustuseks tõenduspõhist teaduslikku materjali, mille tulemusi annaks hõlpsalt ära kasutada LIFE programmi tarvis?

Sarnaselt Horisont programmiga saab projekti jaoks raha taotleda ka Euroopa Liidu Innovatsioonifondist, mille puhul keskendutakse innovaatiliste madala süsinikusisaldusega tehnoloogiate arendamisele ja kasutuselevõtule. Sealhulgas on võimalik toetust saada projektidele, mis leiavad lahendusi süsiniku kinnipüüdmisele, ladestamisele ja utiliseerimisele või loovad kasvuhoonegaaside kokkuhoidu energiaintensiivses tööstuses. 

Küsi julgelt abi

Programmi taotlusvoorud avanevad juba sel suvel. Täpsemat infot projekti kirjutamisega seotud küsimuste ning tähtaegade kohta jagavad LIFE kontaktisikud, kes julgustavad esitajaid nendega otse ühendust võtma.

Keskkonnaministeeriumis ja Keskkonnainvesteeringute Keskuses töötavad LIFE projektijuhid, kes aitavad muuta programmi nähtavamaks, tõsta taotlejate teadlikkust projekti võimalustest, aidata parandada projektitaotluste kvaliteeti ning leida sobivaid partnereid. Ühtlasi on palju kasulikku informatsiooni jagada juba rahastuse saanud projektide juhtidel.

Tasub meeles pidada, et projekti kirjutamine pole tegelikult nii keeruline, kui esmapilgul tundub. LIFE’is on paindlikkust ning vajadusel saab teha muudatusi. Kui esimesel korral raha saada ei õnnestunud, tasub proovida uuesti. Vastavalt tagasisidele projekti täiendades võib see järgmisel aastal olla juba palju edukam: julge pealehakkamine on pool võitu.

Artikli kirjutamist on rahastatud projektist “LIFE programmist teadlikkuse suurendamine ja projektitaotluste kvaliteedi parandamine 2”, mida rahastab Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE.