Eesti loodus

Metspõhjapõder naaseb Soome metsadesse: vaja läheb inimest, teadust ja raha

Ehkki poolkodustatud põhjapõtru leidub Põhja-Soomes palju ning enamik meist on mõnda ka päriselus kohanud, on märksa täbaramasse seisu sattunud palju haruldasem liik ehk metspõhjapõder, kes kadus möödunud sajandil Soome loodusest täielikult.Foto: Shutterstock

Soome külastajale valmistab alati suurt rõõmu, kui pikal teekonnal Lapimaale õnnestub kogeda põhjamaist loodust ja selle puutumata ilu, sealhulgas kohtuda uhkete põhjapõtradega. Ehkki poolkodustatud põhjapõtru leidub Põhja-Soomes palju ning enamik meist on mõnda ka päriselus kohanud, on märksa täbaramasse seisu sattunud palju haruldasem liik ehk metspõhjapõder, kes kadus möödunud sajandil Soome loodusest täielikult. Siiski pole võitlus päriselt veel kaotatud, kuna soomlased on astumas suuri samme selleks, et oma metsade au ja uhkust hoolega kaitsta.

Metspõhjapõder elab Lääne- ja Ida-Soomes

Poolkodustatud põhjapõdra ning metspõhjapõdra vahel esineb märgatavaid erinevusi: et metspõhjapõder on kohastunud eluks Lääne- ja Ida-Soome metsades, on tal saledam kehaehitus, pikemad jalad ja kitsamad sarved, et puude vahel kiiremini edasi liikuda. Selleks, et kahe liigi ristumist vältida, on Soome valitsus lasknud ehitada 85-kilomeetrise tara põhjapõdrakarjamaade lõunapiirile, samuti on võetud tähtsamad elualad Natura 2000 kaitse alla, et niigi habrast populatsiooni kaitsta.

Paljudele on teadmata fakt, et metspõhjapõder kadus Soome metsadest täielikult 1910ndatel aastatel, seda massilise küttimise tagajärjel. Siiski elasid metspõhjapõdrad edasi Soome piiri taga Karjalas, kust leidis käputäis 1950. aastatel siiski endistesse elupaikadesse tagasitee. Küll aga on liigi säilimine rippunud pikalt vaid juuksekarva otsas, kuna isendeid on alles vaid käputäis: 1970. aastatel elas Karjala territooriumil vaid 250 isendit.

Aastatel 1979–1984 suudeti metspõhjapõder Salamajärvi looduskaitsealal edukalt taasasustada, alustades vaid 10 olemasoleva isendiga. Populatsiooni kasv on aga tänaseks hoo sisse saanud ning tõuseb iga aastaga 20% võrra, mis on ekspertide hinnangul igati muljetavaldav, seda enam, et emased metspõhjapõdrad poegivad vaid korra aastas. Viimaste andmete kohaselt elab Kainuu maakonnas Ida-Soomes umbes 800 isendit ning Suomenselkä looduskaitsealal veidi üle 2000, mis on võrreldes 1980ndate aastatega võrreldes märkimisväärne tulemus.

Taasasustamiseks läheb tarvis inimest ja teadust

Ent kuidas on õnnestunud metspõhjapõder soomlastel nii edukalt taasasustada? Selleks läheb vaja sedasama inimkätt, mis enam kui 100 aastat tagasi metspõhjapõdrad Soome metsadest välja küttis, ja teadust. Nimelt on just viimasel kümnendil suurenenud vajadus statistiliste analüüside järele, mis aitab teha otsuseid nii maakasutusega seotud küsimuste lahendamisel kui ka modernsete tuuleparkide rajamisel.

Kui varasemalt viidi uuringuid läbi peamiselt vaatluste abil, siis tänapäeval kasutatakse selleks tehnilisi abivahendeid: näiteks on metspõhjapõtradele paigaldatud GPS-kaelarihmad, mille abil saadakse vajalikku informatsiooni nii loomade elupaikade kui ka elurütmi kohta, seda kõikidel aastaaegadel ja ööpäevaringselt.

LIFE programmi abil looduse heaks

Sellegipoolest läheb taoliste projektide läbiviimiseks vaja rahastust. 2016. aastal alustas tegevustega WoldForestReindeerLIFE, mis sai 60% ulatuses toetuse Euroopa Komisjoni loodud LIFE programmist. Seitse aastat vältav projekt keskendub metspõhjapõtrade populatsiooni taastamisele Lauhanvuori ja Seitseminen looduskaitsealadel, kus loomad ka varem elasid. Just GPS-kaelarihmade kasutamine võimaldab objektiivselt hinnata, kas elupaigad on metspõhjapõtrade jaoks sobivad ning kuidas mõjutab sealne inimtegevus nende elurütmi.

Liikide populatsiooni taastamine ei sünni üleöö ning selleks läheb mõistagi tarvis erinevate osapoole koostööd, mis ületab ka riigipiire. Et lisaks metspõhjapõdrale on Euroopa Liidu riikides väljasuremisohus palju teisi taime- ja loomaliike, pakub LIFE programm suurte sammude astumiseks suurepärast võimalust erinevate valdkondade näol, millele on võimalik rahastust taotleda korra aastas.

Ka Eestis on väljasuremisohus liikidele toetav õlg alla pandud: näiteks viiakse siin läbi Eesti-Soome ühisprojekti Flying Squirrel LIFE, millega keskendutakse lendorava olemasolevate elupaikade säilitamisele ja elupaigavõrgustiku taastamisele. Möödunud aastal tegevustega alustanud Eesti-Soome projekt LIFE Baltic Sturgeon taastab Läänemere tuura asurkonda Eesti vetes ning Eesti-Soome-Rootsi ühisprojekt LIFE Revives ebapärlikarbi populatsiooni.

Nagu metspõhjapõtrade lugu näitab, läheb parimate otsuste tegemiseks vaja ka teadust. Et paljude edukate LIFE projektide aluseks on teaduslikud faktid, on LIFE programm tihedalt seotud Horisondiga ehk programmiga, mis toetab just keskkonnateemaliste uuringute läbiviimist. Seega võib LIFE projekt eduka alguse saada just Horisondi programmist ning kui lisada valemisse veel oma valdkonna eksperdid ja toetusraha, saab kolme teguri koosmõjul looduse heaks väga palju head ära teha.

Artikli kirjutamist on rahastatud projektist “LIFE programmist teadlikkuse suurendamine ja projektitaotluste kvaliteedi parandamine 2”, mida rahastab Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.