Sel aastal 30. juubelit tähistanud LIFE programmist rahastuse saanud eriilmelisi projekte on ellu viidud pea kõigis Eesti maakondades. Et eduka projekti aluseks on asjatundlikud partnerid ja eksperdid, on ka haridusasutuste, sealhulgas ülikoolide panus väga olulisel kohal. Mil viisil astub LIFE projektides eksperdi kingadesse Tartu Ülikool?

Haridusasutustel on suur roll

Selleks, et üks LIFE projekt saaks positiivse rahastusotsuse ning edukalt ellu viidaks, läheb vaja erinevate osapoolte koostööd, kelleks võivad olla nii kohalikud omavalitsused, MTÜd kui ka näiteks haridusasutused. Üheks suunanäitajaks siin ongi Eesti ülikoolid, kellel on palju vajalikke teadmisi ning kelle osalusel on Eestis tänaseks läbi viidud mitmeid eriilmelisi projekte.

Näiteks nimetati LIFE to Alvars tuhandete projektide hulgast parimaks LIFE projektiks, mis on Euroopa kaitsealade võrgustikus eales ellu kutsutud. Äramainitud suuremahulise projekti partneriteks olid Keskkonnaamet, Pärandkoosluste kaitse ühing ning kaks Eesti ülikooli: Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool.

Tartu Ülikool on olnud ametlikuks partneriks ka teistele, sealhulgas näiteks NaturallyEst LIFE projektile, mille eesmärgiks oli elavdada ühiskondlikku diskussiooni ja leevendada konflikte kohalike kogukondade, maaomanike ning looduskaitse võtmeisikute vahel. Samuti viiakse hetkel läbi Eesti-Läti ühisprojekti WOODMEADOWLIFE, mis soovib taastada kinni kasvanud puisniite ja viia läbi elupaiga ning liikide seisundit parandavaid tegevusi.

Paljude elurikkusega seotud projektide partneriks on vastav Tartu Ülikooli töörühm, kes tegeleb elurikkuse püsimiseks ja taastamiseks vajalike teadmiste loomisega ning uurib, kuidas tagada nii inimese kui teiste liikide heaolu muutuvas maailmas. Näiteks panustatab töörühm aktiivselt äsja alanud urbanLIFEcircles projekti elluviimisesse ning on üheks partneriks ka alustavas rahvusvahelises GrassLIFE2 projektis.

Sai ainsana positiivse rahastusotsuse

Sel aastal alustab Tartu Ülikool ka CEESEU-DIGIT LIFE projekti elluviimist. Projekti puhul on eriti tähelepanuväärne, et see sai Eestis ainsana positiivse rahastusotsuse LIFE programmis esmakordselt avatud puhtale energiale ülemineku taotlusvoorust. Eesmärgiks seati Ida- ja Kesk-Euroopa riikide energiaplaneerimise edendamine, kuna just see regioon vajab ELi kliimaeesmärkide täitmisel abikäsi.

Selleks lõi projekti töörühm tegevused, mis aitaksid lahendada probleeme, mis on tingitud nii tööjõu puudusest kui ka näiteks ühiskonna vastuseisust, et Lääne-Euroopa riikide edusammudele järele jõuda. Küll aga tõdeb Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi programmijuht-analüütik Hector Charles Pagan, et eelmise projekti käigus ilmnes takistusi, millele nüüd LIFE projekti abil lahendust otsitakse.

Niisiis on uue projekti valguses seatud rida eesmärke, mis hõlmavad kohalike/piirkondlike õiglaste energia üleminekuplaanide koostamist. Seeläbi mõeldakse Pagani sõnul eeskätt nendele sihtrühmadele, kelle jaoks on fossiilkütustel baseeruvast energiatootmisest lahkulöömine kõige valulikum.

Ülikool toob kaasa analüütilise poole

Et CEESEU-DIGIT LIFE projekti partnerid on kõik energiaplaneerimise praktikud, siis Tartu Ülikool toob endaga kaasa analüütilise poole, et hinnata, kas väljatöötatud kliima- ja energiaplaanid ning koolitusprogrammid aitavad põhieesmärki saavutada.

Akadeemilise asutusena jagab Tartu Ülikool teistele koostööpartneritele ka juhiseid, kuidas koostada õppematerjale, sealhulgas näiteks tehnilist koolitust sihtrühmadele, kes pole ilmtingimata energeetikaeksperdid, või koolitusi ühiskonna haavatavamatele rühmadele sellest, kuidas kaitsta oma huve seoses energiapoliitika või -üleminekuga.

Samuti panustab ülikool õppematerjalide loomisesse, mida kasutatakse kõikides Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. “Nõustame partnereid ka sidusrühmade kaasamisel ning kasutame selleks mudelit, mis sai välja töötatud Horisont 2020 raames,” lisas ta. Just Horisondi raamprogrammist läbiviidud uuringutest on alguse saanud paljud LIFE projektid, mille abil teadmised praktikasse viiakse. Nii on ka peagi alustav LIFE projekt Horisondi programmist rahastuse saanud CEESEU edasiarendus.

LIFE programm pakub vajalikku platvormi

Hector Pagani sõnul on just LIFE programmil oluline roll teaduspõhiste loodus- ja linnakeskkonna parendamisele suunatud projektide rahastamisel, seda eriti Eestis, kus teadusuuringute rahastamine on võrreldes teiste EL-i riikidega olnud väga madal, mistõttu tulebki rohkem loota rahvusvahelistele võimalustele.

“Ülikoolid peaksid püüdma nii alus- kui rakendusuuringutes osaleda, teisisõnu: nii uuringutes, mis aitavad arendada uusi teooriaid ja kontseptsioone, kui ka uuringutes, mida saab ühiskonnas rakendada ja millel on käegakatsutav kasu. LIFE pakub ülikoolidele väga häid võimalusi teha koostööd nii kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja ettevõtetega, parandamaks elurikkuse, veemajanduse ja puhtale energiale ülemineku olukorda ja tingimusi,” sõnas ta.

Puhtale energiale ülemineku valdkond on LIFE programmis uus, kuid juba praegu on Hector Charles Pagani sõnul selge, kuidas see teiste alamprogrammide eesmärke täiendab, seda enam, et erinevate valdkondade vahel eksisteerib sünergia ning need on omavahel seotud.

Et ülikool saab eksperdina eri projektidesse edukalt panustada, on LIFE programm suurepärane võimalus viia teadus pärisellu ning keskkonna jaoks midagi ära teha. LIFE programmi kohta loe lähemalt siit.