Eesti loodus

Tasuta asju pole olemas? Nutikate meetodite abil saab energiakulusid oluliselt vähendada

Kumb on energiasäästlikum: nõude pesemine käsitsi või nõudepesumasinas?Foto: Shutterstock

Kes meist ei mõtleks hetkel energiakulude vähendamise peale. Seda eriti olukorras, kus inflatsiooni drastiline mõju on eelkõige tajutav just igakuistel kommunaalarvetel. Ehkki energiahinda ei õnnestu tavainimesel kuigi palju mõjutada, ei ole olukord siiski päris lootusetu – nimelt leidub erinevaid nutikaid viise, kuidas energiakulusid kokku hoida ning sealjuures ka keskkonnale teene teha.

Võimalusi otsitakse igal tasandil

Säästlikumatele lahendustele üleminek ei pea ilmtingimata tähendama rahalise ressursi olemasolu – ka kõige väiksemates muutustes peitub suur jõud. Suurt osa neist on võimalik ellu viia rahakotisõbralike meetmete abil või lausa tasuta. Kuna kliimamuutuste eest pole keegi kaitstud, puudutab aina süvenev probleem madalama sissetulekuga inimesi aina tugevamalt. Sestap otsitakse kulusid vähendavaid lahendusi lisaks kodudele ka riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil.

Et energiahindade kallinemine mõjub kõige valusamalt just madala sissetulekuga leibkondadele, otsustas Austrias alguse saanud projekti LIFE DoppelPlus meeskond keskenduda Tirooli piirkonna elanikele, kel õnnestuks lihtsate meetodite abil energiakulusid vähendada, kuid võib nappida selleks vajalikke oskusi ja teadmisi.

2016. aastal alustanud projekti tegevusvaldkonnad puudutavad säästlikuma eluviisiga seotud muudatuste rakendamist ja juurutamist, olgu selleks pesupesemine, kodune kliima või toidu valmistamine. Et majapidamise igakuised kulud ja leibkonna tulud on omavahel tihedalt seotud, oli projekti kaudseks eesmärgiks parandada ka kohalike inimeste elatustaset, kuna nutikate meetmete rakendamisel võib ainuüksi küttekuludelt hoida kokku 200 eurot aastas.

Esiteks jagati madala sissetulekuga leibkondadele tasuta nn kliimakaitse stardikomplektid, mis sisaldasid näiteks energiasäästlikku LED-lampi, termomeetrit, lülitiga pikendusjuhet ja vajalikke juhiseid, mis kodu vaid hetkega energiasäästlikumaks muudavad.

Projekti vabatahtlikud käisid projekti jooksul enam kui tuhande osaleja kodus ning tutvustasid inimestele viise, kuidas säästlikumalt elada ning keskkonna- ja tervisekahjulikke harjumusi muuta. Et paljudes kodudes puuduvad vajalikud teadmised, kuidas kulusid nutikalt vähendada, töötati välja lihtsad nipid, mille elluviimiseks ei lähe tarvis muud kui lihtsalt selleks vajalikku teadmist.

Näiteks võiks pesu pesta võimalikult madalal temperatuuril ning vältida masina kasutamist, kui see on vaid poolenisti täis.

Et kuivati kasutab pesumasinast kolm korda rohkem elektrienergiat, on soovituslik rõivaid kuivatada pesuresti peal või suvisel ajal õues.

Samuti saab ka duši all käies vett kokku hoida, kui vee voolutugevust ja pesemiseks kuluvat aega vähendada.

Nõude pesemisel on märksa säästlikum kasutada nõudepesumasinat, kuna käsitsi nõude pesemiseks kulub oluliselt rohkem vett.

Kodust pikemaks ajaks lahkudes tasub elektriseadmed välja lülitada, kuna vastasel juhul kulutavad need mõttetult energiat. Kui juhtme stepslist väljatõmbamine tundub tülikas, siis võiks kasutada lülitiga pikendusjuhtmeid, mis samuti energiat säästa aitavad. Ka laadijate pidevalt stepslis hoidmine kulutab energiat.

Selliste lihtsate muudatuste elluviimine ei maksa midagi ning võimaldab pikemas perspektiivis kulusid märkimisväärselt vähendada.

LIFE DoppelPlus pälvis 2022. aastal parima kliimameetmete valdkonna projekti auhinna ning jätkab tegutsemist ka praegu. Lisaks kodumajapidamistele peeti läbirääkimisi ja loodi partnerlussuhteid ka energiatarnijate, kultuuriühenduste ja sotsiaalhoolekande asutustega, et ka seal õnnestuks energiasäästlikumaid lahendusi ellu viia. Seega ei jäänud selles ettevõtmises keegi kaotajaks – võitsid nii kohalikud elanikud kui ka keskkond.

Lahendusi leidub ka kohalikul tasandil

Tirooli kodudes katsetatud lahendusi on võimalik energiasäästmiseks kasutada ka Eesti kodudes. Inimeste teadlikkust saab parandada teavituskampaaniate kaudu – nii viidi näiteks Balti riikides läbi BaltInfoHaz projekt, mis keskendus mürgiste ning prioriteetsete ohtlike ainete keskkonda sattumise vähendamisele. Sellistele keskkonda või teadlikkust parandavatele projektidele on igal aastal võimalik rahastust taotleda LIFE programmist.

Et kõrged energiakulud puudutavad hetkel paljusid Eesti majapidamisi, leiab võimalusi ka kohalikul tasandil. Riik toetab kodutarbijaid energiahüvitistega, ms arvutatakse teenusepakkuja arvest automaatselt maha. Samuti saavad ettevõtted taotleda rahastust uute ja innovaatiliste madala süsinikusisaldusega tehnoloogiate arendamiseks ja kasutuselevõtuks. Seega pole keegi praeguses olukorras üksi.

Artikli kirjutamist on rahastatud projektist “LIFE programmist teadlikkuse suurendamine ja projektitaotluste kvaliteedi parandamine 2”, mida rahastab Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.