Kõrgete elektrihindade valguses otsitakse igas kodumajapidamises võimalusi, kuidas elektrienergia tarbimist nutikalt vähendada. Sama tehakse omavalitsuse tasandil – et tänavavalgustus moodustab koguni umbes 50% Euroopa riikides asuvate omavalitsuste energiatarbimisest, võib erinevaid päriselu näiteid selle kohta leida ka siitsamast Eestist. Milliste meetmetega vähendada tänavavalgustuse kahjulikku mõju ja energiatarbimist?

Kas me oleme rohelise kokkuleppe täitmiseks valmis?

Ehkki Euroopa Liidu roheline kokkulepe näeb ette, et 2050. aastaks puudub kasvuhoonegaaside netoheide, majanduskasv on lahutatud ressursikasutusest ning et mitte kedagi ega ühtki piirkonda ei jäeta kõrvale, tuleb nende eesmärkide nimel väga palju vaeva näha kõigil osapooltel, sealhulgas kohalikel omavalitsustel, kelle vastutusalasse kuulub muu hulgas ka tänavavalgustuse tagamine ja selle kvaliteet.

Küsimuse “kas me oleme rohelise kokkuleppe täitmiseks valmis?” esitas endale 2016. aastal Itaaliast alguse saanud LIFE-DIADEME projekt, mis soovis otsida uusi võimalusi linnakeskkonna tasandil parema tuleviku ülesehitamiseks. Et just tänavavalgustusel on energiatarbimise vaatenurgast mängida suur roll, keskenduti niisiis targa juhtimissüsteemi katsetamisele ja arendamisele.

Adaptiivne süsteem võimaldab energiat säästa

LIFE-DIADEME projekti käigus töötati välja uus tänavavalgustuse juhtimissüsteem, mille eesmärk on vähendada praegu Euroopas laialt kasutusel olevate süsteemide energiatarbimist vähemalt 30% võrra. Nii paigaldati Rooma, Rimini ja Piacenza linnakeskkonda enam kui 1000 spetsiaalset seadet, mis kogusid andmeid piirkonnas leviva müra, liiklustiheduse, ilmaolude ja õhusaaste kohta, võimaldamaks teha paremaid valikuid konkreetse lahenduse väljatöötamisel.

Unikaalse adaptiivse juhtimissüsteemi abil põleb tänavatel eredam valgustus nendel pimedatel õhtutundidel, mil liiklustihedus on kõige suurem – Roomas asuva testpiirkonna puhul läbib sellisel juhul konkreetset teelõiku umbes 1100 autot tunnis. Rahulikematel õhtu- ja öötundidel on valgustus küll hämaram, kuid võimaldab liiklejatel siiski kõike vajalikku tähele panna ja ohtu märgata.

Projekt pälvis äramärkimise ka parimate valimisel

Kuna uuenduslik tehnoloogia kasutab vähem elektrit, vähendab juhtimissüsteemi kasutamine projekti meeskonna hinnangul süsinikdioksiidi heitme kogust ja hoolduskulusid ning pikendab tänavavalgustuse eluiga. Prognoosi põhjal õnnestub adaptiivse juhtimissüsteemi abil vähendada valgustusele kuluvat energiakulu isegi kuni 57%. 

Pikas perspektiivis võib projekt aidata kaasa nii Euroopa linnade õhukvaliteedi parandamisele kui ka keskkonnamüra vähendamisele, kuna just uuenduslikelt anduritelt laekunud andmed võimaldavad selle analüüsi abil teoks teha. Samuti võimaldab juhtimissüsteem avaldada positiivset mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kuna just valgusreostus avaldab negatiivset mõju metsloomade käitumisele.

LIFE-DIADEME projekt oli nõnda edukas, et pälvis 2021. aastal peaauhinna parimate LIFE projektide jätkusuutliku energia valdkonna innovatsiooni kategoorias.

Edukaid näiteid leiab ka Eestist

Siiski võib edukaid näiteid energiatarbimise vähendamise vallas kohata ka Eestis: 2012. aastal tehti KIKi juhtimisel algust nn 7 linna tänavavalgustuse projektiga, mille raames paigaldati Eesti erinevatesse linnadesse 12 000 uut LED valgustit. Uus valgustus on automaatne ning lampide süttimist ja kustumist saab vastavalt aastaajale seadistada nii, et energiat kuluks võimalikult vähe.

Samuti on Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatud tänavavalgustuse renoveerimist üle 75 projekti raames, sealhulgas näiteks Viimsi vallas, kus uue LED-tehnoloogial põhineva valgustuse kasutuselevõtt võimaldab samuti kokku hoida nii elektrienergia tarbimiselt ja õhku paisatava süsihappegaasi hulgalt. Sarnaseid projekte on läbi viidud veel Hiiumaal, Narva-Jõesuus, Kostiveres, Tallinnas jne. Kõik tänavavalgustuse projektid lõppevad aastaks 2023.

Tänaseks on täielikult LED-tehnoloogial põhinevale tänavavalgustusele üle läinud Võru linn, tänu millele ei kulu linna valgustamisele enam kaugeltki nii palju elektrit kui varem. Kui enne kaasajastamist oli Võrus kõigest neli valgustatud ülekäigurada, siis nüüd on neid kokku 104, mis on oluliselt parandanud ka liiklejate ohutust.

LIFE programm sobib suuremahulistele projektidele

Lisaks KIKile võib kohalik omavalitsus küsida rahastust ka teistest allikatest. Suuremahulisemate, tehniliselt ja finantsiliselt hästi ettevalmistatud projektide puhul pakub sobivat platvormi LIFE programm, mille abil rahastatakse erinevaid kliima- ja keskkonnaprojekte, mis aitavad kaasa Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele.

Lisainfo saamiseks võib julgelt pöörduda LIFE kontaktisikute poole, kes saavad anda nõu, kuidas taotlust parandada või täiendada. Taotlusvoorud on hetkel käimas ning täpsema ajakavaga saab lähemalt tutvuda siin.