Seoses Eestisse väikese tuumajaama rajamise plaanidega tekib küsimus, kas Eestis on nii ambitsioonikaks projektiks vajalikku kompetentsi? Täpsemalt vastab Eesti väikereaktori projekti arendava Fermi Energia kommunikatsioonispetsialist Andres Ingerman.
2020. aastal telliti sel teemal uuring Soome riiklikult energiaettevõttelt Fortum. Uuringu tulemuste põhjal selgus, et ühe reaktoriga väikeses tuumajaamas, mida kavandatakse ka Eestisse, saab tööd 70–150 inimest. Samuti peab riiklik järelevalveasutus palkama 30–50 inimest.
Märkimisväärne osa inimestest, keda on väikesesse tuumajaama tööle vaja, on samade elukutsete esindajad, mis Eestis praegugi tegutsevates elektrijaamades. Valgetes kitlites tuumafüüsikud on pilt minevikust – ajast, mil tuumaajastu koidikul veel reaktoreid arendati. Eesti ei plaani oma reaktoritehnoloogiat nullist luua. Plaanis on ehitada Ameerika väikereaktor BWRX-300, mille prototüüpi ehitatakse ja katsetatakse Kanadas. Eestisse sobivatest kergveereaktoritest, sh BWRX-300st, kirjutasime blogis pikemalt juuli alguses.
Kaasaegsetes tuumaelektrijaamades ei juhi tuumareaktorit tuumafüüsikud – reaktori rutiinsete juhtimisprotseduuride jaoks ei nõuta viie aasta jagu ülikooliteadmisi teoreetilisest füüsikast. Tuumajaam on ennekõike tootmisüksus, kuhu on vaja tehnikaerialade inimesi. Tuumaelektrijaamade personali koolitavad Rootsi instruktorid märgivad, et parimad spetsialistid – reaktorite operaatorid ja turbiinioperaatorid – saavad inimestest, kellel on kogemusi teistes tööstusharudes. Jaamas on oluline teada, kuidas klapid töötavad, mõista rõhuga töötamise põhimõtteid ja muid puhttehnilisi tööstuslikke küsimusi.
Tulevase Eesti TEJ töötajaid on kavas koolitada reaktori projekteerija sertifitseeritud täiendõppekeskuses (suure tõenäosusega Rootsis). Samuti ehitatakse Eesti TEJ lähedusse väljaõppesimulaator (TEJ juhtimisruumi koopia), kus töötajad treenivad pidevalt oma tegevust tava- ja hädaolukordades.
Tulevane TEJ operaator – Fermi Energia
Eestile väikest tuumajaama projekti arendava ettevõtte Fermi Energia asutajatel ja töötajatel on tuumaenergeetika valdkonnas nii doktori- kui magistrikraade ja ulatuslik töökogemuste pagas nii Soome kui Rootsi tuumajaamadest, CERNist, energiaettevõtetest ja teadusasutustest Eestis ja kaugemal.
Kalev Kallemets – Fermi Energia asutaja ja tegevjuht
Haridus: TalTechi doktorikraad majanduses.
Töökogemus: vastutas Eesti Geoloogiateenistuse loomise eest ja töötas selle asedirektorina.
Marti Jeltsov – Fermi Energia asutaja ja tehnoloogiajuht
Haridus: Doktorikraad (PhD) tuumaenergeetikas Rootsi Kuninglikust Tehnoloogiainstituudist (KTH).
Kogemus: Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) tuumatehnoloogia töörühma juht. Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni liige.
Henri Ormus – Fermi Energia asutaja ja juhatuse liige
Haridus: magister (M.Sc.) tuumatehnikas, kraad Rootsi Kuninglikust Tehnoloogiainstituudist (KTH). Taltechi teine magistrikraad elektrotehnika erialal.
Kogemus: Töötanud USA-s Westinghouse’is. Vastutab väikeste moodulreaktorite tõenäosuslike riskide hindamise eest. Ta töötas insenerina Soome tuumaelektrijaamu ehitavas Soome ettevõttes Fennovoima.
Merja Pukari – Fermi Energia asutaja ja kütusetsükli juht
Haridus: doktorikraad (PhD) reaktorifüüsikas.
Kogemus: Rootsi Tuumatehnoloogia Keskuse direktor, Vattenfalli tuumajaamade järelevalve.
Kaspar Kööp – Fermi Energia asutaja ja ohutusvaldkonna juht
Haridus: doktorikraad (PhD) tuumaenergeetikas.
Töökogemus: töötanud Rootsi firma Furhat Robotics peainsenerina.
Sandor Liive – Fermi Energia asutaja ja nõukogu esimees
Kogemus: Eesti Energia direktor 2005-2014. Kogemus energeetikasektori suuremahuliste infrastruktuuriprojektide rahastamise kaasamisel.
Mait Müntel – Fermi Energia asutaja ja juhatuse liige
Haridus: PhD teoreetilise füüsika erialal Tartu Ülikoolist.
Kogemus: Higgsi bosoni avastamine Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) suures hadronite põrkeseadmes.
Andrei Goronovski – Fermi Energia neutroonikainsener
Haridus: Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna doktorant. Tal on magistrikraad tuumaenergeetikas.
Insener, Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi (KTH) magistrikraad.
Albert Kopjev – Fermi Energia ehitusinsener
Haridus: magister (M.Sc.) ehitusinseneri erialal, Taltech.
Töökogemus: töötanud vastutava meistrina Soome tuumaelektrijaamade ehitusobjektidel.
Rainer Küngas – Fermi Energia vesinikuekspert
Haridus: PhD keemiatehnoloogia alal Pennsylvania ülikoolist, USA-st.
Kogemus: töötanud Rolls-Royce Fuel Cell Systems kütuseelementide arendamisel. Töötanud üle 8 aasta Taanis materjaliteaduse uurimisrühmas.
Stipendiumid tuumaenergia õppimiseks välismaal
Fermi Energia annab teist aastat välja kaks stipendiumi tuumaenergeetika õpinguteks välismaal. Stipendiumi makstakse kaks õppeaastat (2×10 kuud), selle suurus on 1000 eurot kuus. Stipendiumi saamise tingimuseks on stipendiaatide kohustus töötada Fermi Energias vähemalt kolm aastat pärast lõpetamist.
Rainer Kelk – Fermi Energia I kursuse stipendiaat
Ta õpib magistrantuuris tuumatehnika teaduskonnas Lausanne’i föderaalse polütehnilise kooli ja ETH Zürichi (ETHZ) ühisprogrammi raames. Viimane on maailma tehnika- ja tehnikateaduste valdkonna parimate ülikoolide edetabelis maailmas 4. kohal. Selle ülikooli kuulsamate lõpetajate hulgas on esimene Nobeli füüsikaauhinna laureaat Wilhelm Conrad Röntgen (röntgenkiirguse avastaja) ning üks moodsa teoreetilise füüsika rajajaid ja Nobeli füüsikapreemia laureaat Albert Einstein. Rainer Kelk on tänavu suvepraktikal ettevõtetes, analüüsides ja planeerides radioaktiivsete jäätmete lõppladustust Šveitsis.
Mihkel Aavik – Fermi Energia I kursuse stipendiaat
Ta õpib magistrantuuris Euroopa tuumatehnika õppekavas. Esimene ülikool, kus ta õpib, on Kataloonia polütehniline ülikool (UPC), mis on energeetika ja inseneriteaduste valdkonnas maailma 50 parima ülikooli hulgas. Seejärel jätkab ta õpinguid Grenoble’i tehnoloogiainstituudis või Paris-Saclay ülikoolis.
(C) Foto: Fermi Energia
Aryton Hüüs – Fermi Energia 2. aasta stipendiaat
Õpib Rootsi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis (KTH) tuumatehnika magistriõppes.
Elise Poom – Fermi Energia 2. aasta stipendiaat
Õpib Rootsi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis (KTH) tuumatehnika magistriõppes.
Tuumaenergeetika alane haridus Eesti ülikoolides
Tallinna Tehnikaülikoolis on alanud ainete “Kaasaegne tuumaenergeetika” ja “Tuumareaktorite füüsika” õpetamine.
Tartu Ülikoolis algab õppeaine “Tuumatehnoloogia seminar” õpetamine.
Tuumaenergia alane uurimistöö Eestis
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Uurimisinstituudis KBFI on tuumatehnoloogia töörühm, mis töötab projektiga “Väikeste moodulreaktorite jahutusvedeliku ja reaktori sulamisjuhtumite riskide ja tagajärgede analüüs”.
Instituudis uuritakse ka tehisintellekti kasutamise võimalusi tuumareaktori juhtimisel.
Tartu Ülikooli füüsikateaduskonnas tegelevad Eesti teadlased rahvusvaheliste projektidega:
„MAX IV – osakeste kiirendi (4. põlvkonna sünkrotron)“.
EUROfusion on Euroopa kontrollitud termotuumasünteesi laborite katusorganisatsioon.
Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN).
European Spallation Source on suurim neutronallikal põhinev materjaliteaduse keskus.
Riiklikud pädevused kiirgus- ja tuumaenergeetika valdkonnas
Riigi jaoks pole kiirguse teema samuti uus. Riigisektoris töötab palju spetsialiste, kellel on töökogemus nii kiirguse, radioaktiivsete materjalidega kui ka otseselt tuumareaktorite (Nõukogude tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumareaktorid Paldiskis) lammutusest tekkinud jäätmetega.
Keskkonnaministeeriumi juures tegutseb välisõhu ja kiirgusosakond, mille põhiülesanne on atmosfääriõhu kaitse, kiirgusohutuse valdkonna poliitikate koostamine ja elluviimine Eestis.
Keskkonnaameti juures tegutsevate kiirguskaitse büroo ja kiirgusseire büroo ülesanneteks on tagada inimese ja keskkonna ohutus ioniseeriva kiirguse võimaliku kahjuliku toime eest.
Riigiettevõte AS A.L.A.R.A. hooldab Eestis radioaktiivsete jäätmete hoidlaid. A.L.A.R.A. on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas asuv riigi omandis olev äriühing, mille põhitegevuseks on:
- Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja saastusest puhastamine;
- Eestis tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja ladustamine;
- radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste projektide väljatöötamine ja rakendamine;
- teenuste osutamine radioaktiivsuse ja radioaktiivse saastatuse mõõtmise ning radioaktiivse saastatuse desaktiveerimise valdkondades.
