Palju on juttu sellest, kuidas mõjutab meie loodust ja keskkonda üks või teine riik, tööstus või inimkond tervikuna. Sama oluline on aga rääkida sellest, mis mõju avaldavad keskkonnale iga inimese igapäevased valikud.

Üks suur inimesi tagasi hoidev jõud on meie enda mõtteviis: mida mina pisikeses Eestis üksi ikka mõjutada suudan? Kui mõni ettevõte või lausa riik paiskab atmosfääri õõvastava koguse CO2, siis kas on üldse vahet, kas sõidan tööle auto või trammiga?

Gandhi jutt sellest, et inimesed on maailma peegelpilt ja muutus algab igast inimesest endast, läheb siin väga teemasse.

Aga kui kõik nii mõtleksid…

Meie toitumine, tarbimisharjumused, transport ja reisimine moodustavad suure osa maailma CO2 emissioonidest, mis põhjustavad kliimamuutuseid, hävitavad metsi ja vähendavad liigirohkust. 

Kui kõik mõtleks siinkohal, et mida mina üksi ikka muudan, siis oleks tulemused katastroofilised. Kui aga kõik need inimesed otsustaksid ühel heal päeval jõud ühendada ja keskkonna nimel natuke siit-sealt oma harjumusi koomale tõmmata, võiksime kõik rahulikumalt hingata.

Suitsetamine ja planeedi kopsud

Suitsetamisest loobumiseks ei ole argumente tegelikult juurde vaja: vähk, südamehaigused, impotentsus, kiirem vananemine ja palju muid hädasid, millest mõni tabab suure tõenäosusega igat suitsetajat või nende lähedast, kes on paratamatult passiivne suitsetaja.

Sellegipoolest tasub teada, et inimese valik suitsetada ei kahjusta ainult teda ennast või tema lähedasi: teadlaste sõnul avaldab tubaka kasvatamine, tootmine ja tarbimine keskkonnale halba mõju.

Tubaka tootmiseks võetakse maha metsi, hävitatakse viljakat põllumaad ja suitsukonid, mis ei ole biolagunevad, eritavad lagunemisel keskkonda toksilisi aineid nagu ammoniaaki, nikotiini, CO2, metaani ja lämmastikoksiidi. 

Maailma terviseorganisatsiooni andmetel kulub meil globaalselt igal aastal suitsetamise tõttu tekkinud tervisemurede raviks 467 miljardit dollarit.

Võrdluseks: et päästa maailma metsad, kuluks meil aastas 393 miljardit dollarit. 

Meil on vabadus valida. Kui me nõuame muutusi ja näitame oma isiklikke sammudega eeskuju, on lõpuks sunnitud muutuma ka korporatsioonid. Hääletada saab oma isiklike valikutega.

Väldi palmiõli, päriselt

Palmiõli on üks toidutööstuses kõige enam kasutatud õlisid ja seda võib leida paljudest toodetest: küpsised, hommikuhelbed, jäätised, nuudlid, röstitud pähklid, kiirtoidud, kartulikrõpsud, margariin, sügavkülmutatud valmistoidud, Nutella ja teised määrded ja erinevad kosmeetikatooted. 

Palmiõli tootmise tõttu on praeguseks hävitatud rohkem kui 3,5 miljardit hektarit vihmametsi ja ühes nendega ka metsas elavaid loomi. Palmiõli tõttu tapetakse igal aastal 2000-3000 orangutani. Enamikul juhtudel pannakse mets lihtsalt ühes sealsete loomadega põlema. 

Vihmametsade hävimise tõttu on väljasuremise piirile viidud nii orangutanid, sumatra tiigrid, elevandid ja ninasarvikud ning Borneo elevandid.

Palmiõlist loobumine on üks muutus, mis ei jääks hinge painama ega hävitaks rahakotti, sest poeriiulitelt leiab igale palmiõli sisaldavale tootele samaväärse ja keskkonnale sõbralikuma alternatiivi, seega millestki loobuma ei pea. Tuleb hakata pakendeid lähemalt uurima.

Ma otsustan ise, mida söön, aitäh!

Kahjuks või õnneks ei saa meie senised toitumisharjumused kesta igavesti, sest meil ei ole selleks lihtsalt ruumi.

Liha- ja piimatoodete tootmiseks on praegu hõivatud 75 protsenti maailma põllumaast. See on kokku Euroopa liidu, USA, Hiina ja Austraalia suurune maalapp, mis järjest looduse ja liigirohkuse arvelt laieneb. 

Olgugi, et liha- ja piimatoodete tööstus kasutab 83 protsenti maailma põllumaast ja moodustab 60 protsenti põllumajanduses tekkivatest emissioonidest, annab see vaid 18 protsenti maailma tarbitavatest kaloritest. Seevastu 56 protsenti kaloritest tuleb taimsetest allikatest nagu teraviljad, kaunviljad ja puu- ja juurviljad, mille tootmiseks kulub oluliselt vähem ressursse.

Taimse valgu tootmiseks kulub 11 korda vähem energiat kui loomse valgu tootmiseks. 

Võrdluseks: selleks, et toota 100 grammi veiseliha, kulub 163,6 ruutmeetrit põllumaad, aga selleks, et toota 100 grammi teravilja kulub vaid 4,6 ruutmeetrit maad. Sojaubade tootmiseks ainult 2,2 ruutmeetrit maad.

Samuti tuleks ümber mängida see, milleks me põllumajandussaadusi kasvatame. Rohkem kui üks kolmandik põllumajanduseks kõlblikust maast läheb kariloomade sööda tootmiseks. Soodsam oleks kasvatada sellel maalapil toitu inimestele, mitte loomadele.

Teine löök loodusele on veevarude kurnamine. Liha- ja piimatööstuse kasutuses on tervelt 10 protsenti ülemaailmsetest joogiveevarudest. Kui kõigest üks inimene sööks ühel päeval nädalas vaid taimset toitu, säästaks ta aastas ligi 5000 liitrit vett ja pea kolm ruutmeetrit metsa.

Just nagu palmiõli puhul, ei pea inimesed ka siin millestki otseselt loobuma, vaid lihtsalt tarbima vähem punast liha ja rohkem valget liha ehk kana või taimseid alternatiive.

Teadlaste hinnangul tarbivad eurooplased ja ameeriklased niigi märksa rohkem loomset toidupoolist kui on tervislik või vajalik. Küllap on kõik kuulnud ka sellest, et punane ja töödeldud liha suurendab vähi riski ja mõjub halvasti südamele seega pole eriline kaotus mõnel päeval nädalas seda vältida. 

Tahad säästliku tootmise ja tarbimise kohta rohkem infot? Loe sellest lähemalt Eesti cleantech idufirma Makeitneutrali kodulehelt.