2023. aasta maist kehtib pakendiettevõtjatele senisest veelgi karmim kohustus pidada arvestust õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide (st kuni 50 mikronit) üle ning esitada andmed pakendiregistrisse. Pakendikeskuse keskkonnakonsultant Siret Kapak selgitab, millised on nõuded ja kuidas ettevõtjad saaksid oma plastkottide kasutust vähendada.

“Õhukeste plastkandekottide arvestuse pidamine ja nende koguste esitamine pakendiregistrisse on kohustuslik alates 2019. aastast, et jälgida, vältida ja vähendada ühekordsete plastjäätmete teket,” ütleb Kapak. Ta lisab, et Eesti peab need andmed omakorda edastama Euroopa Liidule, mille eesmärk on 2025-ks aastaks vähendada õhukeste plastkottide tarbimist 40 kotini inimese kohta aastas. 

Tegemist on Euroopa Liidust tuleneva nõudega, mille eesmärk on vähendada ühekordsete plasttoodete kasutust ja sellega kaasnevat negatiivset keskkonnamõju ning suunata kasutama jätkusuutlikumaid ja korduskasutatavaid alternatiive. 

Aastatel 2018–2022 vähenes EL-is tarbitud õhukeste plastkandekottide kogus u 29%. Kui EL-is tarbiti 2018 aastal 95 õhukest plastkandekotti, siis Eestis oli vastav number 180 kotti inimese kohta. 2022. aastal langes see EL-is keskmiselt 67 õhukese plastkandekotini, Eestis 124 kotini inimese kohta aastas.  (Allikas: Eurostat)

Olulised nõuded pakendiettevõtjatele

Ettevõtjad (sh e-poed), kes müüvad või annavad tarbijatele tasuta õhukesi (alla 50 mikroni) ja eriti õhukesi (alla 15 mikroni) plastkandekotte, on kohustatud nende kogused tükiliselt registreerima ja esitama pakendiregistrisse. Eelmise aasta kogused tuleb pakendiregistrisse esitada hiljemalt 31. märtsiks. 

Kapaku sõnul oli juba 2019. aastal jõustunud seadusemuudatus, mille kohaselt keelati õhukeste kilekottide tasuta jagamine, esimene samm kilekottide kasutuse piiramiseks. “Kilekottide tarbimine vähenes sellega märkimisväärselt. Tänapäeval on tarbijad üha teadlikumad ühekordsete toodete negatiivsest keskkonnamõjust. Samuti motiveerib kilekoti eest tasu küsimine enne tarbimisotsuse tegemist mõtlema, kas kotti tegelikult ka vaja on või saab ilma selleta hakkama, ideaalis juurutab harjumust kanda endaga kaasas korduvkasutatavat poekotti,” märgib ta.

Miks just õhukesed plastkandekotid?

Õhukesed plastkandekotid satuvad keskkonda tihti prahina, sest neid kasutatakse vähem kordi kui paksemaid kotte. Uuringud on näidanud, et just õhemaid kilekotte kasutatakse korduvalt harvemini. 

“Õhukesed kilekotid muutuvad kiiremini jäätmeteks, sest need on vähem vastupidavad. Need visatakse tihti ära juba peale esimest kasutuskorda,” selgitab Kapak. Seetõttu keskendutaksegi just nende kilekottide tarbimise vähendamisele, et vältida nende sattumist loodusesse ja veekogudesse.

Alternatiivide leidmine

“Iga ettevõte peaks enda poolt müüdava sortimendi sellise pilguga üle vaatama, kas ja mis lahendusi igapäevaselt kliendid pakendi näol vajavad. Kui ilma pakendamata ei saa, tuleks pakendi valikul silmas pidada, et pakend oleks optimaalse suuruse ja materjali kasutusega (paksusega). Vältima peaks nii üle- kui alapakendamist. Esimesel juhul on tegu ressursside (näiteks materjali, hoiu- ja transpordiruumi) raiskamisega, teisel juhul potentsiaalse ohuga toote kaitsele ja/või säilivusele. Võimalusel eelista ühekordsete pakendite asemel korduskasutatavaid pakkelahendusi, väikepakendi asemel hulgipakendit. Toiduga kokkupuutuvate pakendite puhul tuleb olla eriti hoolikas ja lähtuda konkreetsest tootest” jagab Kapak soovitusi ning lisab ‘’levinud arusaam vahetada plastpakend paberpakendi vastu ei ole lahendus, kui seda tarbitakse edasi samas mahus ja ühekordsena’’.

Toimivaid korduskasutuspakendite süsteemi näiteid Eesti turul juba on, näiteks pakutakse e-kaubanduses ja kaasaostetava toidu/joogi puhul juba ka korduskasutatavad pakendeid, kolimiseks või lihtsalt asjade transpordiks/hoiustamiseks pakub Pakendikeskus WOX kaubamärgi alt renditavaid korduskasutatavaid kolimiskaste, kaubanduskettides on katsetatud korduskasutatavaid kandekotte ühekordse plast- või paberkoti asendusena jne. Siinkohal olekski soovitus esmalt tutvuda turul juba pakutavate korduskasutus lahendustega, kuna korduskasutus nõuab toimivat süsteemi – nii logistikat (pakendite klientidele kätte saadavaks tegemine kui tagasikorje) kui ka vajadusel puhastust, parandust ja pesu. Täiesti uue süsteemi juurutamine nõuab aega, investeeringuid ja kogu ahela läbimõeldust – ainult siis tagab see ka eesmärgi – maksimaalselt ühte asja ringluses hoida ja kasutada enne kui see jäätmeks muutub.

Samuti on üha olulisem, et pakendi materjal oleks ümbertöödeldav. Tõsi, pakendimaterjalide ümbertöödeldavus on omaette probleem – see sõltub nii konkreetse jäätmekäitluse võimekusest, materjalituru olemasaolust, kogustest aga ka paljudest teistest faktoritest nagu näiteks seadusandlus. Kindlasti on selles vallas oodata positiivseid arenguid, kuna Euroopa Liidu nõuded pakendimaterjalide ringlussevõetavusele on karmistumas.”