Suvi on väliürituste ja niisama mõnusate kogunemiste aeg. Aga, paratamatult tekib siis ka prügi ja võib juhtuda, et pandipakend võib rännata olmeprügi hulka. Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke selgitab, miks see ei ole hea mõte.

Korduskasutatavad nõud ja pandipakendid on muutumas üha olulisemaks, kui suunata pilk keskkonnasõbralikumale tulevikule. Nii on Urke sõnul tähtis selgitada, miks on oluline viia pandisüsteemide välised pakendid pakendikonteinerisse ja pandimärgiga joogipudelid taaratagastuspunkti. Samuti tuleb tagada, et korduskasutatavad nõud jõuaksid vastutustundlikult ringlusesse.

“Pakendite koht ei ole olmeprügis, olgu see siis pandipakend või pandisüsteemiväline papp-pakend, kile või mis tahes muu pakendimaterjal. Erinevatest materjalidest pakendite puhul on tegemist väärtusliku ressursiga ja see mis juba toodetud ja loodusest võetud, peab leidma kasutust uue tootena ja jõudma tagasi ringlusesse,” selgitab Urke. Ta toonitab, et vastasel juhul on see lihtsalt raiskamine. 

Siinkohal tuleb aru saada, et olmeprügist ei sorteerita teatavasti midagi enam välja. Siiski lisab ta, et kui tõesti peaks juhtuma, et pandipakendit ei õnnestu kuidagi taaraautomaati viia, on pakendikonteiner parem valik kui olmeprügikast. “Aga kuna iga kaupluse juures paikneb pakendiseadusest tulenevalt ka taaratagastuspunkt ja poodi satub meist üldjuhul igaüks, siis möödaminnes saab ka pudelid tagastada ja saadud tagatisraha ostude tegemisel realiseerida,” rõhutab ta.

Pandisüsteemi eeliseks on just see, et kokku kogutav materjal on puhas ja kõrge kvaliteediga, sest pakendites on olnud vaid jook. Näiteks on pandipakendina kasutusel klaas, alumiinium või teras ja PET-plast. “Ent visates pandipakendi pakendikonteinerisse, peab selle teiste pakendite seast välja sorteerima ja see on täiendav ressursside kulutamine.” Taaraautomaati toodud pakendite puhul see vajadus aga puudub, sest pudelid ja purgid liiguvad vastavalt materjalile kohe masinas õigetesse sektsioonidesse.

Mida teha taaraga, kui automaati pole käeulatuses? 

Urke on üritustel, kus ei pakuta võimalust pandipakendeid olmeprügist eraldi koguda, tagastanud pudeli müüjale, kellelt selle ostis. “Olen üle andes avaldanud lootust, et pudel nende läbi kenasti ringlusesse jõuab. Või poetanud selle prügikasti kõrvale lootuses, et see rõõmustab mõnd pudelikorjajat,” toob ta näiteks. 

Urke sõnul on Eesti Pandipakendil olemas ka ürituse korraldajatele lahendus pudelite tagastamiseks ehk tegelikult saab ka üritustel, kus erinevalt kauplustest taaraautomaati pole, pandipakendid vastutustundlikult ringlusse suunata. “Tore on tõdeda, et aina rohkem korraldajaid on seda teenust kasutamas, et liigiti kogumise võimalust müügipunktidele ja külastajatele pakkuda,” tunnustab ta.

Pealinn heaks eeskujuks

Teine oluline teema, mis Urke kinnitusel ka üha rohkem tähelepanu pävib, on ühekordsete nõude asendamine korduskasutatavatega. Oluline on siinkohal teada, et kõik nõud, mille tootmiseks on vaja uut algmaterjali, loetakse ühekordse kasutusega nõuks. Nende hulka kuuluvad ka komposteeruvad plastpakendid, kuigi need koormavad keskkonda vähem. 

See on tekitanud teatavat segadust, sest kompostiks muutuv pakend tundub ju loodusele ohutum kui ühekordse kasutusega plast. Kuid komposteeruvate nõude tootmiseks on siiski vaja uut ressurssi, sest neid ei saa ümber töödelda ja uute nõude tegemiseks kasutada. 

Seega on igati loogiline, et ka nende kasutust tuli seadusega piirata. Siinkohal on eeskujuks Tallinn, kus alates tänavu 1. juunist on avalikel üritustel lubatud kasutada ainult selliseid nõusid, mida saab ilma kvaliteedis kaotamata kasutada mitu korda. Reeglina on sellised nõud valmistatud plastist, mis on vastupidavad ja tervisele ohutud ning mille ökoloogiline jalajälg on võimalikult väike. 

“Käesolev üritusterohke suvehooaeg on viimane, kus veel ühekordseid nõusid kohata saab, sest alates 1. jaanuarist 2024 on kogu Eestis lubatud avalikel üritustel kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu,” selgitab Urke. 

Ta lisab positiivse noodina, et väga paljud ürituste korraldajad on juba ennetavalt asunud korduskasutatavaid nõusid kasutama ja lahendusi proovima, et üleminek erinevatele osapooltele ehk kaupmeestele ja külastajatele ei oleks järgmisel aastal niivõrd järsk.

“See võib tähendada esialgu mahukamat kommunikatsiooni selgituste jagamiseks, kuidas süsteem toimib ja kuhu täpselt panditopsid ja -nõud tagastada saab. Ürituse korraldajale tähendab see aga puhast territooriumi, väiksemat prügiarvet ja koristuskulude vähenemist, sest jäätmete kogus ühekordsete nõude näol jääb tekkimata.”