Eesti üks suuremaid heategevusfonde Aitan Lapsi on aastatega viinud teatri sadade tuhandete lasteni. Sellest, kui altid annetajad on eestimaalased ja kas lastele üldse meeldib keskkonna hoidmisest pajatav teatritükk, räägivad Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba ja Miksteatri juht Kristo Toots.

Heategevusfond Aitan Laps loodi 2011. aastal ja selle eesmärk on pakkuda Eestis elavatele lastele meeldejäävaid kultuurielamusi. Tänu lahketele annetajatele ja toetajatele on teater jõudnud heategevusfondi kaudu nii lasteaia- kui ka haiglas ravil olevate lasteni, samuti on pakutud meeldejäävaid muusika-, kirjandus-, kunsti-, spordi- ja liikumiselamusi.

Seitse aastat ja 612 etendust

Heategevusprojekti egiidi all “Teater lasteaeda” on Miksteatriga käidud Eesti lasteaedades harivaid etendusi andmas 2016. aastast alates. Nende aastate jooksul on Miksteatri juht Kristo Tootsi sõnul antud lasteaialastele 612 etendust. Käidud on kõikjal üle Eesti. 

Lastest ja lasteaednikest publik on teatrirahvast soojade ja siiraste emotsioonidega tervitanud igal pool. “Lapsed tulevad pärast kallistama neid, kelle näol leidsid endale lemmiktegelase. Näiteks etenduses “Võti” on tüdrukute lemmikuks tegelane Säde, kellega saadakse kiiresti kontakt. Aga on ka neid, kes leiavad hoopis vanaisa tegelaskujus selle, kellega kontakti otsida ja teda kallistada. Eks tegelasi kutsutakse alati tagasi endale külla,” toob Toots näiteid, kuidas lapsed neid tänavad. 

Lapsed ei ole tagasihoidlik publik

Ta jutustab ühe loo, mis juhtus tänavu ühes lasteaias. Publiku hulgas oli kaks kolme-nelja-aastast last etendusest nii lummatud, et unustasid pissile minna. “Lasteaia juhataja ütles, et sellist asja pole varem juhtunud, et lapsed teatritüki ajal ennast nii unustavad.”

Kui aga tumeda joonega publiku vahele joon tõmmata, siis on Tootsi hinnangul kergem mängida väiksemale saalile, kus neid on jälgimas kuni 50 last. “Väiksemale publikule on lihtsam mängida juba seetõttu, et neid on lihtsam hallata ja nende tähelepanu hoida,” selgitab ta. 

Suurema publikuga, kus sadakond ja veelgi rohkem last, on keerulisem, sest lastel kipub teinekord kuulamisoskus kaduma. “Siin sõltub palju õpetajatest. Kui nemad on teinud head tööd, siis oskavad lapsed imeliselt kuulata ja õigel hetkel reageerida ja vajadusel ka vaiksed olla.” 

Siinkohal meenutab Toots üht lõbusat vahejuhtumit Lõuna-Eestist. Etenduses oli koht, kus vanaisa ei pääsenud uksest sisse. “Üks laps ütles selle peale Võru murdes “Lüü uss kirvõga maaha!” (Löö uks kirvega maha! – toim.)” 

Hulga etendusi on mängitud ka Ida-Virumaal. Selleks, et venekeelsete lasteaedade lapsed saaksid paremini aru, õpiti aastaid tagasi näidend “Erakordne veepudel” selgeks ka vene keeles. Ikka selleks, et laste tähelepanu paremini köita. “Nüüd me seda enam ei tee, sest me elame ikkagi Eestis ja siin on riigikeeleks eesti keel,” kommenteerib Toots. 

“Aitan lapsi” on aastate jooksul viinud lasteaedadesse mitu lavastust 

Praeguseks seitse aastat kestnud projekti raames on lasteaedades mängitud 902 etendust, mida on näinud ligi 51 000 lasteaialast. See on Kultuuriministeeriumi, Heategevusfondi Aitan Lapsi ja Eesti Pandipakendi poolt 2016. aastal ellu kutsutud ühisprojekt, milles mängitakse etendusi kõikides lasteaedades üle Eesti.

 2016/2017 hooajal oli lasteaedades esitamiseks Margus Värava loodud „Pudeli-Pille seiklused“, mille tõi lavale teatritrupp Teatripisik ning Donald Tombergi lastelugu „Erakordne veepudel“, mille viis lasteaedadesse Miksteater. 

Hooajal 2017/2018 jätkus projekt taas kahe trupiga – lisaks eelmisest aastast tuttavale Miksteatri lavastusele „Erakordne veepudel“ alustas etendustega Piip ja Tuut Teater, tuues lavale lasteloo „Pobiseja“, kus Piret Jaaksi näidendi lavastas Marek Demjanov. 

2018/2019 külastas Eesti lasteaedu taas Miksteater lavastusega „Erakordne veepudel“. 

2019/2020 ning 2020/2021 õppeaastal jätkus „Teater lasteaeda“ projekt Miksteatri kahe lavastusega, kus laste ette jõudsid lavastused „Kulplased“ ja „Erakordne veepudel“. Sellega sai esimene üle-eestiline lasteaedade külastamise ring täis.

2022/2023 hooajal alustati uue ringi ja uute etendustega, milleks valiti konkursi tulemusel Mikseatri lavastust “Võti” ja Sandra Lange lavastus “Sini-triibuline unistus”, mille mängimist jätkatakse ka tänavusel 2023/2024 hooajal.

Lapsed annavad saadud teadmisi vanematele edasi

Kuna “Teater lasteaeda” projektis mängib suurt rolli taaskasutus, siis on etenduses läbivaks teemaks ka taaskasutus ja prügimajandus. 

“Donald Tombergi kirjutatud etenduses “Erakordne veepudel” viime lapsed avastusretkele, et nad saaksid prügi sorteerimise selgeks. Sealt oleme saanud ka tagasisidet, et osad lapsed on tänu meie tükile oma vanematele prügi sorteerimise selgeks õpetanud,” rõõmustab Toots. Teine Miskteatri tükk, mille on kirjutanud Indrek Koff, jutustab taaskasutusest läbi lapse ja vanavanema suhte. 

Küsimuse peale, mitu etendust aastas antakse, muigab Toots ja võrdleb lasteaedades teatritegemist tippspordiga. “Selleks, et teha kvaliteetset etendust, pead olema kogu aeg kohal 100 protsenti. Meie hommikud algavad vara väljasõiduga, lasteaeda jõudes tuleb lava üles seada ja etenduse lõppedes see jälle maha võtta. Tihti tuleb seda ühe päeva jooksul teha mitu korda erinevates lasteaedades,” kirjeldab Toots. 

Kuid ta ei kurda, sest peab lastele kultuuri tutvustamist oluliseks. Kuna terve rühma- või lasteaiatäie lastega on keeruline teatrisse kohale tulla, siis seda enam on vaja, et teater läheks ise laste juurde. 

Ka sina saad teatri lasteni aidata!

Selleks, et igaüks saaks heategevusfondi projekte toetada, ei pea tegema midagi kaelamurdvat ega kuskile helistama. Piisab, kui vajutada taaraautomaadil vastavat nuppu. Eestis on umbes 390 annetusvõimalusega taaraautomaati ja nende arv suureneb pidevalt.

“Annetusvõimalus ei ole kättesaadav kõikides taaraautomaatides, kuna siin on nii tehnilised kui ka organisatsioonilised erinevused. Vanema põlvkonna masinatele annetusvõimalust lisada on lihtsalt liiga kulukas, uutel masinatel on see juba standardlahendusena sees,” selgitab Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba. Lisaks on Eesti turul erinevate tootjate taaraautomaate, mis asuvad erinevates kauplustes.

Aastaaegade osas väga suuri erinevusi näha ei ole, ainuke loogika on selles, et suvel jookide tarbimine kasvab, mis kasvatab annetuste suurust ka rahaliselt, kuid vaadates osakaalu pakendite kogutagastusest, siis see on ligi 0,8%. Siinkohal tuletame meelde, et annetusvõimalus ei ole kõikides taaraautomaatides.

Karba sõnul on Eesti Pandipakendi jaoks heategevusfondi Aitan Lapsi tegevuse toetamine oluline, kuna lapsi saab kõige paremini harida just läbi positiivsete emotsioonide. “Rõõmsad lapsed on loovamad ning tagavad meile kõigile positiivsema tuleviku,” on Karba veendunud.

Sõda kasvatas annetajate hulka

Heategevusfondi nõukogu liikme ja Eesti Pandipakendi tegevjuhi Kaupo Karba sõnul läheb projektil jätkuvalt hästi. 

Heategevusfondi Aitan Lapsi üks edukamaid tegevusaastaid oli 2022. “Kahjuks aitas sellele kaasa traagiline olukord maailmas ehk Vene agressioon Ukraina suunal, mille käigus avasime võimaluse läbi taaraautomaatide annetada ka Ukraina sõjas kannatanud laste heaks. See tõstis annetuse aktiivsust võrreldes varasemate aastatega oluliselt,” ütleb Karba. Täpsemalt öeldes edastab Pakendikeskus annetused Ukraina Kultuurikeskusele, kes aitab Ukrainast Eestisse jõudnud lapsi. Kui 2021. aastal annetati umbes 211 000 eurot, siis 2022. aastal ulatus annetuste summa 303 000 euroni. 

Millega tegeleb heategevusfond Aitan Lapsi?

Saadud annetusi kasutab SA Heategevusfond Aitan Lapsi üksnes heategevuslikel eesmärkidel lastele teatri, kunsti, kirjanduse, muusika, filmi, liikumise ja spordiga seotud elamuste pakkumiseks. 

Oma tegevuses on SA Heategevusfond Aitan Lapsi keskendunud järgmistele põhisuundadele:

Aitan lapsi teatrisse – suur osa annetustest läheb fondi tuumikprojektile koostöös Eesti teatritega ning selle eesmärgiks on teatrielamuse pakkumine lastele, kellel see ei ole muidu võimalik. Projekti on läbi Eesti Etendusasutuste Liidu kaasatud pea kõik Eesti suuremad teatrid, seega pääsevad lapsed teatrisse kõikjal Eestis. Abivajavate laste hulk ja kontaktid selgitatakse koostöös sotsiaaltöötajatega ning lastega tegelevate organisatsioonidega.

Teater lasteaeda – heategevusprojekt “Teater lasteaeda” ühendab kaht olulist eesmärki: mänguliste ja kaasahaaravate lavastustega pööratakse väikelaste tähelepanu puhta looduse ja keskkonna olulisusele ning keskkonnasäästliku mõtte- ja eluviisi tähtsusele. Tasuta etendusi on projekti tegutsemisaastate jooksul mängitud ligi 500-s Eesti lasteaias. Kokku on praeguseks antud 902 etendust.

Teater terviseks – heategevusfond Aitan Lapsi on koostöös Eesti Väike- Ja Projektiteatrite Liiduga aidanud teatril jõuda ka raviasutustes viibivate lasteni, et pakkuda neilegi positiivseid elamusi ja rõõmsaid emotsioone nendele.

Aitan lapsi kunsti juurde – 2015. aastal koostöös Eesti Kunstimuuseumiga käima lükatud projekti “Aitan lapsi kunsti juurde” kaudu on koolilastel võimalik tasuta külastada Kumu ja Kadrioru Kunstimuuseumi ning Mikkeli, Niguliste ja Adamson-Ericu muuseumi. Iga külastus Eesti Kunstimuuseumi muuseumitesse toimub spetsiaalse haridusprogrammi raames. Projekti eesmärk on tuua lapsi kujutavale kunstile lähemale, et suurendada nende huvi kireva kunstimaailma vastu.

Muusika lasteni – tegutsetud aastate jooksul on fond aidanud lastel osa saada kontsertidest ja tutvuda ka muusikaürituste köögipoolega peaproovides.

Aitan lapsi lugema – et raamatutest saaksid lastele head sõbrad, viiakse koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega läbi põnevaid projekte, aitamaks positiivsetel kirjanduskangelastel laste mõttemaailma tungida.

Aitan lapsi spordi juurde – koostöös sporti edendavate Eesti organisatsioonidega antakse lastele võimalus kogeda võimsaid ja positiivseid emotsioone põnevust täis spordivõistlustel.

Aitan lapsi liikuma – heategevuskampaania “Aitame lapsed liikuma” kaudu on enam kui 100 Eesti kooli saanud koolihoovi või -majja tasakaaluraja ehk slackline’i.