30. märtsil tähistati rahvusvahelist jäätmevaba päeva Zero-Waste Day. See on ÜRO Peaassamblee poolt ellu kutsutud algatus, mille eesmärgiks on edendada mõistlikku jäätmekäitlust, vältides ja vähendades jäätmeid. Eesti Pandipakend korraldas sel puhul seminari, et arutada, kuidas luua keskkonnasõbralikumat maailma.

Tallinnas Fotografiskas toimunud ürituse päevakavas olid rohelisest mõtteviisist kantud paneeldiskussioonid, kus toodi esile tegevusi ja võimalusi, kuidas me kõik saame nii individuaalselt kui ka kollektiivselt kaasa aidata looduse hoidmisele.

Harivates ettekannetes jagati praktilisi näpunäiteid ja arutati, kuidas edendada loodust säästvaid eluviise. Kohale oli tulnud palju valdkonna ja tulevikumaailma edendajaid ja rohelise mõtteviisi austajaid. Päeva juhtis Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Kristo Elias. 

Enamus pandipakenditest jõuab uue joogipakendina tagasi ringlusse

Tervitussõnade järel rääkis Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba lühidalt sellest, kuidas pakendite kogumisega maakonniti Eestis läheb. Juuresolevas videos algab esitlus minutist 9:50. 

Karba hinnangul on Eesti pandisüsteemi 18 tegutsemisaasta üks olulisemaid tulemusi see, et joogipakendite pandisüsteemi kaudu jõuab igast kümnest Eestis müüdud pudelist või plekkpurgist üheksa tagasi ringlusse. 

Ta tõi ka ajateljel välja olulisemad verstapostid, mis ajajookul süsteemis on läbitud. “Kui algusaastatel oli pandipakendite tagastushuvi pigem majanduslik ja inimesed nägid selles raha, siis mida aeg edasi, seda rohkem nähakse selles ka rohelist mõtteviisi ja keskkonnasäästlikkust.”

Parim prügi on see, mida pole tekkinud

Seejärel tutvustas Karba pandipakendi kõrvalprojekti Panditopsi, mis pakub ürituste korraldajatele ja müügipunktidele korduskasutatavate rendinõude teenust. “Panditopsi sünni eesmärk oli toetada joogitööstusi, kes soovivad ringmajanduslikult toimetada,” sõnas ta. 

Just tänu 2019. aastal turule toodud Panditopsi teenusele on suurüritustel prügi tekkimisest saanud eilne päev, sest korduskasutatavad panditopsid ja -nõud viivad tekkivate jäätmete hulga nulli lähedale. “Meie tooted tunneb ära üleriigilise pandisüsteemi logo järgi ja teenust arendatakse kõigile juba tuttava pandisüsteemi eeskujul – väljastatud pandinõule lisab festivalil kaupleja tagatisraha, mis makstakse külastajale pärast nõu tagastamist täies ulatuses tagasi,” selgitas Karba. Sõnavõtu lõpus sai vaadata ka videot Panditopsi kohta, mis on nähtav minutist 28:01. 

Kuidas muuta üritused suurlinnade eeskujul keskkonnahoidlikumaks 

Seminaril toimus eraldi Tallinna-teemaline arutelu, kus võtsid sõna Tallinna Strateegiakeskuse ettevõtluse direktor Kalle Killar ja Tartu esindaja Triin Pikk, kes on ühtaegu ka Tartu 2024 Elu ja Keskkond programmiliini juht. Arutelul mõtiskleti selle üle, mida olulist on juba Tallinna ja Tartu näitel ürituste keskkonnahoidlikumaks muutmisel ära tehtud ja mida saab veel teha, et üha rohkem Eesti omavalitsusi oleks motiveeritud rakendama roheliste ürituste korraldamise põhimõtteid oma haldusala territooriumil. Arutelu algab videos minutist 29:45.

Killar rääkis, et Tallinna jaoks on ringmajandus ning keskkonnasäästlike ja jätkusuutlike ürituste korraldamine väga olulisel kohal. Pikk ütles, et ka Tartu kui Kultuuripealinna 2024 eesmärgiks on olla kõigile eeskujuks keskkonnasäästlikuma programmi loomisel, mistõttu on neilegi elukeskkonna ja loodushoiu teema väga tähtis. 

Mõlemad esinejad nõustusid, et ürituste korraldajate ja kohalike omavalitsuste omavaheline koostöö on oluline just ses osas, et muuta ürituste läbiviimine loodussäästlikumaks. Arutelu käigus jagati muu hulgas näpunäiteid väiksematele omavalitsustele, kuidas olla kestlikumad. “Meie tahame, et need keskkonnasäästlikuma ürituse korraldamise põhimõtted kehtiksid terves Lõuna-Eestis, kus veerand Eestit korraldab järgmisel aastal oma üritusi ühtsetel ja samadel põhimõtetel,” selgitas Pikk. Ta nentis tunnustavalt, et mitmed omavalitsused on juba lisaks rentimisele ka ostnud endale korduskasutatavaid nõusid, et vähendada prügi tekkimist.

Killari sõnul ei pea korduskasutatavate nõudega piirduma vaid avalikel üritustel. “Ilmselgelt ei suuda me teha revolutsiooni aastaga, aga ka ettevõtted, näiteks kinod, tahavad sinna suunas liikuda, et leida võimalusi, kuidas keskkonnasäästlikumaks muutuda,” selgitas ta. Lisaks kinodele võiksid suurürituste eeskuju järgida ka tanklad ja kiirsöögikohad, kus ühekordsete nõude kasutamine on veel üsna levinud. 

Loeb nii kollektiivne kui ka individuaalne jäätmete vähendamine 

Pikemas paneelarutelus rääkisid Impact Day korraldaja Erki Kubar, kliimapsühholoog Grete Arro, Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba ja kestlike ürituste korraldamisele keskendunud Acento kaasasutaja Raimo Matvere. Arutati, kuidas saaks jäätmete hulka vähendada nii üksikisiku kui ka kollektiivi tasandil. Videost on selleteemaline mõttevahetus nähtav tunnist 1:08:51. 

Arutelus avaldasid diskuteerijad ka selle, kuidas nad keskkonnateemade juurde sattusid. 

“Mina sattusin keskkonnateemade juurde enne seda, kui see oli lahe, aastal 2005. See on imepisike grupp psühholooge, kes üritab mõtestada kahte perspektiivi. Üks on see, kuidas me mõjutame seda planeeti ja planeet mõjutab meid,” rääkis kliimapsühholoog Grete Arro. 

Tema sõnul on oluline, et iga psühholoog valdaks kasvõi pisut seda teemat, et aidata inimesel end keskkonnas paremini tunda. “Inimese aju on võimeline saama aru abstraktsetest asjadest, kuigi see on talle jube keeruline. Me kukume sageli tagasi tajupõhisesse mõtlemisse, et nii nagu ma praegu silmaga näen, nii maailm käibki. Silmaga ei näe me keegi neid autokoormaid plastikut, seega ongi loomulik, et me ei saa ka probleemist aru,” selgitas Arro, lisades, et tegelikult ei tohi ignoreerida seda, mida me siin planeedil korraldame.

Baltikumi suurima jätkusuutlikkuse festivali Impact Day korraldaja Kubar peab oluliseks ka otsuste tegemist ja nende elluviimist. See puudutab ka pakendikäitlust ja ühekordsetest nõudest loobumise otsust. 

Paljude sündmuste, kaasa arvatud maailmakoristuspäeva korraldusmeeskondades jäätmekäitluse ja jätkusuutlikkuse poole pealt kaasa aidanud Matverele sai probleemi tegelik ulatus nähtavaks ajal, kui ta töötas loovjuhina Telliskivi Loomelinnakus, kus toimub tihti kümnete tuhandete osalejatega üritusi. Tema sõnul tahavad ka ürituste korraldajad liikuda keskkonnahoidlikumas suunas, aga nii, et ei peaks minema mugavustsoonist kaugele välja. 

“Hakkavad mängima rolli hirmud, et kui me teeme kõik nii-öelda üksluiseks, jättes ära kõik ajalooliselt toredana tunduvad elemendid, siis on küsimus, et mis saab. Aga see kõik algab plaani pidamisest ja prioriteetide paikapanekust. Jäätmete vähendamine ei ole ainus teema – ka transpordile ja muudele lahendustele mõtlemine on oluline, sest looduses kännu otsas festivali tehes on diiselgeneraatorit ikkagi vaja,” tõi Matvere näiteid. 

Panelistid jagasid kuulajatele ka nippe, kuidas olla keskkonnasäästlikum. Kuigi palju sõltub siinkohal üksikisiku käitumisest, on Karba sõnul oluline ka organisatsioonide suhtumine. “Nii nagu korduskasutatavate lahenduste kasutuselevõtt vajab korralikku planeerimist, nii tasub mõelda ka muus. Emotsiooniostud on aeg-ajalt justkui vajalikud, aga tasub rohkem läbi mõelda, mida ostad,” lisas Karba.