Ligi 11 miljonit pandipakendit aitas “taarausku” eestimaalastel püstitada uue rekordi!

Märkimisväärne on fakt, et meie kõigi ühise pingutuse tulemusena on viimase kuueteistkümne aasta jooksul taaskasutusse suunatud üle 4,5 miljardi pandipakendi.Foto: Meeli Küttim

Selle aasta kümne kuuga kogus Eesti Pandipakend kokku ja suunas ringlusesse 287 miljonit ühekordse kasutusega pandipakendit. See on peaaegu 11 miljonit pandipakendit rohkem, kui näiteks tagastati eelmisel aastal sama aja jooksul.

Pandipakendite tagastus on järjepidevalt kasvanud juba mitu aastat. Seda ilmestab kasvõi tõsiasi, et kui 2021. aasta kolme kvartaliga tagastasid tarbijad 227 miljonit pakendit, siis eelmise aasta sama perioodi jooksul oli tagastatud pandipakendeid juba 250 miljonit. Kui eelmisel aastal tagastati kümne kuuga 277 miljonit pandipakendit, siis tänavu kümne kuuga ulatus tagastatud pandipakendite arv juba 287 miljonini.   

Tõus on märkimisväärne, seda enam, et näiteks 2019. aastal viidi taaraautomaati terve aasta jooksul 250 miljonit pakendit. Minnes ajas veel kaugemale tagasi, siis kümme aastat tagasi kogus Eesti Pandipakend aastaga kokku 241 miljonit ühekordse kasutusega pakendit.

“Pandipakendite stabiilselt suurenenud tagastus näitab, et tarbijad on muutumas üha keskkonnateadlikumaks, keskkonnahoidlikud tarbimisharjumused kinnistuvad aina tugevamalt ning eestlased mõistavad üha paremini, et nende tegudel on laiem mõju,” rõõmustab Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba.

Teisalt peegeldavad Karba sõnul tagastusnumbrid ka Eesti pandisüsteemi tõhusamaks muutumist. “See ei tähenda siiski, et meie taara tagastamise süsteem oleks valmis ja seda enam paremaks teha ei saa. Saab küll ja me töötame selle nimel iga päev.” 

Mida tagastatakse kõige rohkem?

2023. aasta kümne kuuga tagastasid tarbijad: 

118,67 miljonit plastpakendit ehk 2,8 protsenti rohkem kui 2022. aasta samal perioodil

143,14 miljonit metallpakendit ehk 4,6 protsenti rohkem kui 2022. aasta samal perioodil

26,15 miljonit klaaspakendit ehk  3,8 protsenti rohkem kui 2022. aasta samal perioodil

Edu põhjuseks on selgus

Põhjus, miks pandipakendid on Eestis olnud kogumise ja ringlusesse võtu osas nii edukad, peitub Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba sõnul selles, et lisaks rahalisele motivaatorile on inimestel olemas selgus. “Esiteks on tarbija jaoks enamasti selge, millised pakendid on tagatisrahaga,” selgitab ta.

Teiseks on pandipakendite tagastamiskoha leidmine lihtne – pakendid saab tagastada toidukaupluses või selle läheduses olevasse taarajaama. “See on nii juurdunud arusaam, tänu millele oleme saavutanud kohe algusest peaaegu 90 protsendilise pakendite tagastusmäära.”

Kui pandipakendite loogikat laiendada teistele pakenditele, siis tarbija jaoks on eelkõige tähtis selgus ja arusaam, kuidas pakenditega peab käituma ning seda sõltumata piirkonnast Eestis. Senine suurim mure on Karba hinnangul olnud KOVide erinev lähenemine pakendite liigiti kogumisele. See on küll lõpuks hakanud muutuma, kuid siiski ei ole veel selget üle-eestilist arusaama. “Võibolla on see mõjutatud asjaolust, et erinevates piirkondades toimetavate jäätmekäitlejate võimekus erinevaid pakendeid sorteerida on erinev, mistõttu ongi rakendatud need erinevad reeglid.”

Positiivse poole pealt toob Karba välja paar aastat tagasi välja töötatud ühtsed piktogrammid erinevatele jäätmetele. Seeski tuleb neid piktogramme järjepidevalt tarbijatele teadvustada.  “Kui ka sorteerimisjuhised üle Eesti saaks ühtseks, oleks juba suur samm astutud.”

Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba sõnul muutuvad tarbijad üha keskkonnateadlikumaks. Foto: Eesti Pandipakend

Keskkonnateadlikkus on muutumas

Pandipakendite tagastamise pikaajaline statistika käib käsikäes üldise säästva tarbimisega, kus vähendame sõltuvust fossiilkütustest ja pöörame tähelepanu taaskasutamise suurendamisele. “See on ühtviisi oluline nii Eestis kui ka ülemaailmses kontekstis, sest me kõik elame samal planeedil,” tõdeb Karba. Laias laastus illustreerib pandipakendite tagastus keskkonnateadlikkuse muutumist. 

Eesti Pandipakend on saanud klientidelt ka erinevat tagasiside, mis puudutab, seda, kuidas taara tagastamine veelgi lihtsamaks muuta. Nii on näiteks tulnud vastuseks küsimusele, kui kaugel peaks olema pakendite konteiner tema elukohast, et see peaks olema reeglina vahetus läheduses. Kui aga küsida, kui kaugel peaks väike jäätmejaam tema elukohast olemas, siis on vastuseks jällegi, et võimalikult kaugel. “Ma ise usun, et kohtkogumine, mida hetkel planeeritakse, aitab kindlasti pakendite kogumisele ja ringlusse suunamisele kaasa. Aga ka siin on olulisel kohal teavitus ja ühtne lähenemine terves riigis,” sõnab Karba. 

Siiski ei piisa üksi kogumisest – äärmiselt vajalik on sellele järgnev infrastruktuur. See tähendab nii õigeaegselt korraldatud logistikat kui ka ringlussevõtu tehnoloogia olemasolu. Karba selgitab, et isegi kui pakendeid sorteeritakse liigiti, aga kui elanikkond saab aru, et jäätmekäitlejatel ei ole võimekust neid liigiti kogutud pakendeid ringlusse võtta, toob see kaasa negatiivse reaktsiooni. “Selline reaktsioon oli aastaid tagasi kui eeskujulikud tarbijad sorteerisid jäätmed erinevatesse konteineritesse, kuid prügiauto tühjendas need ikkagi kõik kokku.”

Pandipakendite osas on tema sõnul aeg-ajalt uuritud, kas on olemas ka sularahavabad lahendused, kus taaraautomaadist tšeki asemel saaks raha laadida kas kaupluse lojaalsuskaardile või pangakaardile. “Selliseid lahendusi oleme erinevate kaupluste kettidega arutanud juba enne koroonapandeemiat ja need lahendused on töös, kuid probleem on lahenduste kallidus.”

Kümnest pakendist üheksa leiab tee tagasi

Pandipakendite tagastus käib ühte sammu müüdud pandipakendite hulgaga – Eesti Pandipakend saadab kümnest Eestis müüdud pandipakendist vähemalt üheksa tagasi ringlusesse.

Seda toetab ka tõik, et eestimaalaste suhtumine taara tagastamisse muutub aasta-aastalt järjest paremaks. Näiteks tänavu augustis läbiviidud Eesti Pandipakendi tellitud uuringust selgus, et 97 protsenti inimestest viib taara tagastuspunkti. Lähemalt saab uuringu kohta lugeda oktoobris avaldatud artiklist

Eesti Pandipakend on 2005. aastal pakendiseaduse alusel loodud taaskasutusorganisatsioon, mille ülesanne on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga joogipakendite kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist. Eesti Pandipakendiga on liidetud 384 pakendiettevõtjat, 818 kaupmeestele kuuluvat tagastuskohta ning 448 HoReCa sektori korjekohta.

Kas ühel päeval tagastatakse sada protsenti pakenditest? 

Karba tõdeb, et siht on võetud suunas, kus pandipakendite tagastamise protsent on sada. Samas tuleb olla realistlik, sest inimesed on loovad. “Juba täna kasutatakse pandipakendeid kodudes erinevateks otstarveteks – kes villib sügisel klaaspudelitesse õunamahla või siis teeb plastpudelist herilase püünise,” nendib Karba. 

Siiski püüab Pandipakendi meeskond pealekasvavat põlvkonda võimaluste piires harida. Näiteks on üle kümne aasta Pandipakendi käitluskeskuses korraldatud lasteaedadele ja üldhariduskoolidele keskkonnatunde, mille raames antakse teoreetiline ülevaade pakenditest ja nende ringlusse võtmise võimalustest. “Lisaks toimub ringkäik meie käitluskeskuses, kus inimesed näevad, kuidas pakendeid käideldakse. Oleme sarnaselt harinud ka täiskasvanuid ning kui pärast ringkäiku on mõned kommenteerinud, et te päriselt tegeletegi pakendite ringlusse suunamisega, siis see näitab, et umbusku on elanikkonnas jätkuvalt.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.