Pandipakendi blogi

Kas sina viid pandipakendid kogumispunkti või viskad prügikasti? Küsitlus heitis valgust eestlaste taara käitlemise harjumustele

Pea kõik eestlased viivad koju tekkinud taara tagastuspunkti ja selleks motiveerib neid roheline mõtteviis ning saadav raha. See selgus muude tulemuste kõrval suvel korraldatud üle-eestilisest elanikkonna küsitlusuuringust, mida rahastati Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) programmist PACKGDEPO projekti raames.

Eestlased on tublid taaratagastajad

Keskkonnaministeeriumi tellimusel viis uuringufirma Turu-uuringute AS suvel eestlaste seas läbi pandipakendite käitlemise teemalise küsitlusuuringu. Muu hulgas taheti teada, kui palju tagastavad eestlased Eesti Pandipakendi korraldatavas pandisüsteemis pakendeid ja mis neid selleks motiveerib.

Hea on alustada tõdemusega, et pea kõik küsitletud viisid koju kogunenud pandipakendid ehk maakeeli taara tagastuspunktidesse: 90 protsenti ütlesid, et viivad alati tagasi kogu taara, ning kuus protsenti tagastab osa pandipakendeid. Vaid kolm protsenti vastasid, et nad ei tee seda kunagi ning üks protsent ei osanud küsimusele vastust anda.

Regiooniti näivad kõige tublimad olevat Kesk-Eesti elanikud, kellest pea kõik viivad pandipakendid kodust alati kogumispunktidesse või teevad seda mõnikord (vaid üks protsent ei tagasta taarat). Vähim tagastavad taarat aga lõunaeestlased: küsitluse tulemuste kohaselt teevad seda alati vaid 89 protsenti vastanutest. Kui arvestada juurde need, kes tagastavad pandipakendeid mõnikord, siis kerkib protsendinumber 94-ni, mis – kuigi tegelikult hea tulemus – on jätkuvalt Eesti madalaim näitaja. Võrdluseks tagastavad 89 protsenti tallinlasi kogu taara ning seitse protsenti osa sellest.

Üsna suurt osa mängib kodus tekkinud taara tagastamise harjumuste juures haridustase ja seda ehk mõneti üllatavas suunas. Nimelt viivad kõige vähem pandimärgiga pakendeid kogumispunktidesse kõrgharidusega eestlased – nendest 86 protsenti tagastavad kõik pakendid ning üheksa teevad seda osa taaraga. Kõige usinamad pakenditagastajad on kesk- või kutseharidusega inimesed.

Mida tegid vastajad sellise pandimärgisega taaraga, mida tagastuspunkti ei viidud ehk kuhu panevad taara need, kes seda ei tagasta? Enamik viskab prügikasti, kuid eriti vanemate inimeste hulgas on ka neid, kes kasutavad taarat näiteks isetehtud hoidiste või mahlade säilitamiseks. Osa nooremaid annab taara aga teistele kasutamiseks või tagastuspunkti viimiseks.

Väljasõitudel tekkiva taara kogumine ja hilisem tagastuspunkti viimine on vähem levinud kui koju koguneva taara puhul: Eesti-sisese reisi või pikema autosõidu jooksul kogunenud pandimärgiga taara viib tagastuspunkti kolmveerand eestlastest. Elanikest 19 protsenti viskavad reisi jooksul koguneva taara tavaliselt ära ning kuus protsenti käitlevad pandipakendeid mõnel muul moel.

Olulised on keskkonnahoid ning saadav pandiraha

Küsitlusuuringus otsiti vastust ka sellele, mis motiveerib eestlasi pandipakendeid tagastama. Tulemustest selgub, et üsna ühtviisi võrdselt on selle taga rohelise mõtteviisi tähtsustamine ja taara tagastamisel saadav pandiraha.

Üks olulisemaid motivaatoreid taara tagastamiseks on küsitluse kohaselt keskkonnahoid. Foto: Pixabay

Viimast peavad alati või mõnikord taarat viivatest motivaatoriks 87 protsenti eestlastest, sealjuures 51 protsenti vastanuist pidas seda väga oluliseks. Soovi keskkonnahoidu panustada tõid olulise motivaatorina välja 85 protsenti vastanutest, sealjuures poolte jaoks oli see väga oluline tegur.

Pandiraha tagasi saamist peavad keskmisest sagedamini oluliseks madalama hariduse või sissetulekuga inimesed, samas kui keskkonnahoidu panustamist väärtustavad keskmisest sagedamini naised, kõrgharidusega või eesti rahvusest inimesed. Regioonide võrdluses tähtsustavad keskkonnahoidu panustamise aspekti vähim Kirde-Eesti ja enim Lõuna-Eesti elanikud.

Paljudele on taara tagastamine ka hea võimalus annetamiseks. Küsitlusest ilmneb, et pandimärgisega taara tagastajatest 47 protsenti on annetanud taaraautomaadi kultuurinupu kaudu heategevusfondile Aitan Lapsi (sealjuures kaks protsenti teeb seda alati). Keskmisest levinum on pandiraha heategevuseks annetamine naiste, 65-aastaste ja eakamate ning eestlaste seas.

Üle kolmveerandi vastanutest märkisid ka, et tagastuspunkti viimine on kõige mugavam viis taarast lahti saamiseks. Huvitava faktina ütlesid ligemale pooled tagastuspunktide kasutajad, et sellise punkti olemasolu kaupluse juures ja sealse teenuse mugavus ning töökindlus mõjutab ka nende otsust, millises kaupluses ostud tehakse.

Usaldus pandisüsteemi vastu on kõrge, kuid oodatakse uusi võimalusi

Ligi 90 protsenti vastanutest usaldavad Eestis töötavat pandisüsteemi ehk usuvad, et tagastatud pandimärgiga taara läheb ümbertöötlemisse ja jätkab ringluses. Keskmisest kõrgemalt usaldavad süsteemi naised, kõrgharitud ning leibkonnaliikme kohta enam kui 1000-eurose keskmise sissetulekuga vastajad.

Sealjuures on usaldus pandisüsteemi vastu seotud ka käitumisega: pandisüsteemi usaldavate inimeste seas on keskmisest rohkem neid, kes viivad pandimärgisega taara alati tagastuspunkti. Eesti pandisüsteemi ei usalda viis protsenti ning üheksal protsendil puudub antud teemal selge arvamus.

Valdavalt peavad eestlased pandisüsteemi tõhusaks jäätmete kogumise viisiks ning pea 90 protsenti vastanuid arvas, et sellega võiks liita teisigi tootegruppe. Enim toodi välja huvi tagastada sellist taarat, millel praegu pandimärgised puuduvad, näiteks šampuse- ja veinipudelid. Sellest, miks nimetatud toodetel pandimärk veel puudub, saab lugeda siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.