Novembrikuu episoodis käis Pandipakendi saates külas keskkonnaantropoloog Joonas Plaan, kes seletas põhjalikult lahti, mida kujutab endast kestlik kalandus ja millised kalad võiks tulevikus söömata jätta. Samuti saime teada, millega tegeleb igapäevaselt üks keskkonnaantropoloog.

Mida uurib keskkonnantropoloog?

Lühidalt tähendab keskkonnaantropoloogia inimese ja keskkonna omavaheliste koosmõjude uurimist. Selliseid mõjusid on aga väga erinevaid ning Plaan on oma töös keskendunud eelkõige merekeskkonnas toimetavate inimeste ja keskkonna koosmõju. “Olen uurinud kalureid ja seda, kuidas nemad tajuvad näiteks kliima- ja keskkonnamuutuseid,” selgitas Plaan.

Sealjuures uuritakse ka seda, kuidas tajutakse näiteks rohepööret ja kuidas rääkida sellest nii, et see inimestele päriselt korda läheks. Plaani sõnul on näiteks praegune energiakriis tugevalt seotud kliimamuutustega, aga inimesed ei pruugi seda näha.

“Põhjusi nähakse mujal,” kinnitas Plaan. “Kes süüdistab valitsust, kes sõda, aga väga kaugele ulatuvat pilku või võimet tajuda, milline oli ilm näiteks 30 aastat tagasi, meil ei ole. Kui räägime enamasti globaalsetest muutustest, temperatuuritõusust ja nihkuvatest hooaegadest, ei tähenda see paljudele midagi. Me peame oskama rääkida asjadest kohalikul tasandil.”

Kuidas läheb meie kaladel?

Paljud meie toidulauale jõudvad liigid on maailmas tänaseks ülepüütud ja seda viisil, mis kahjustab oluliselt keskkonda. Plaani sõnul läheb kaladel ja Läänemere ökosüsteemil tervikuna võrdlemisi kehvasti. Veidi parem on seis sisevetes, mis on puhtamad kui Läänemeri ning milles elutsevate liikide seisukord on samuti parem. 

“Näeme, et kalade populatsioonid, mida oleme harjunud püüdma ja sööma, on languses,” märkis Plaan. “Neid on vähem, nende suurus on kahanenud ning nad asenduvad ökosüsteemis kas uute võõrliikide või väiksemate liikidega.”

Plaani sõnul oleme täna olukorras, kus võib juhtuda, et Läänemere ökosüsteemi muutuste tõttu jääb meile toidulauale alles peenkala või prahikala ehk sellised liigid, keda me pole harjunud sööma. “Me peame hakkama mõtlema, kuidas oma toidulauda keskkonnamuutuste järgi kohandada,” kinnitas Plaan. 

Eestlaste lemmik kalade järjestus on järgmine: Norra lõhe, forell, heeringas ja räim. Tervelt 50 protsenti eestlastest peab lõhe oma meeliskalaks. Ometi on Eestimaa vetes kokku tervelt 75 kalaliiki. “Me keskendume püügis paarile liigile, püüame seda liiga palju, aga tegelikult on meil ka teisi häid ja maitsvaid liike,” rõhutas Plaan.

Mida tähendab kestlik kala?

“Kestlik kala on see kala, mida veest välja ei võeta,” naljatab Plaan. “Tegelikult räägime me kestlikust kalandusest ehk sellest, kuidas mõjutab kalapüük keskkonda ja kalaliike.”

Eestimaa Looduse Fond on selleks koostanud juhise ning kolm olulisemat punkti, mida jälgida. Esiteks tuleb vaadata, kuidas kalal looduses läheb. Teiseks, milline on püügi mõju keskkonnale ja liigile ning kolmandaks, et kuidas on kalapüük majandatud. 

Plaan kinnitas, et ELF-i eesmärk ei ole kindlasti kalapüüki peatada või inimestelt sissetulekut ära võtta, vaid suunata inimesed püüdma viisil, mis ei hävitaks meie elukeskkonda ega kalaliike, vaid toetaks kalandusest elatuvaid kogukondi. 

Kuidas ma kestliku kala poest üles leian?

Eestimaa Looduse Fond ja Maailma Looduse Fond on koostanud n-ö kalafoori, mis aitab tarbijal kindlaks teha, millised poeletil müüdavad kalad on püütud kestlikul viisil ja millised mitte. Kalafoorist selgub ühtlasi, milliseid kalu peaksime me vähem või üldse mitte sööma.

Toidupoodides kalafoori juhiseid küll pole, aga sellega saab tutvuda veebis ning hiljem poeletis veenduda, kas tegemist on kestliku kalaga või mitte. Kõikidel kalatoodetel peab olema märgitud viide sellele, kuidas ja kust on kala püütud. Plaani sõnul saab tarbija ainuüksi selle info põhjal langetada kestlikke valikuid.

Samas ei peaks õige ja hea kala üles leidmine olema pelgalt tarbija ülesanne ning oluline roll on ka jaekettidel endil. Üheks selliseks on näiteks Rimi, kes eemaldas kalafoori abiga oma tootevalikust 13 protsenti kalu, mis ei ole kestlikud ning mille püük kahjustab keskkonda. 

Sellistel aktsioonidel on Plaani sõnul kohati laiaulatuslik mõju. “Rimi eemaldas toona valikust muuhulgas ühe Argentiina rannikult püütud liigi ja maaletootjal polnud enam tulus seda liiki Eestisse tuua,” rääkis Plaan. “Liik kadus Eesti turult täielikult.”

Sellest, millised on kõige säästlikumad püügimeetodid ja milliseid kalu võiksime juba täna rohkem süüa, kuula täispikast saatest.