Keskkonnaministeeriumi andmetel tekib Eesti kodumajapidamistes inimese kohta 350 kilo olmejäätmeid. Et neis sisalduv materjal taas kasutusele võtta, tuleb jäätmeid juba nende tekkimisel liigiti koguda. Kuidas seda aga teha ja kuhu panna kõik need prügikastid, mida selleks vaja läheb?

Kogumise ABC ehk viis erinevat jäätmeliiki

Pakendijäätmed – eraldi tuleks koguda kõik pakendid ja panna need pakendikonteinerisse või -kotti. Tasub teada, et pakendeid ei pea puhtaks pesema – seda tehakse tööstuslikult jäätmekogumisjaamas. Küll aga tuleb pakendid toidujääkidest ja vedelikest puhtaks teha, et need ei määriks teisi pakendeid. 

Pakendijäätmed on näiteks tühjad piima-, jogurti- ja mahlapakid, konservikarbid, kaaned ja korgid, kilekotid (sh leiva- ja saiakotid), šampoonipudelid, hambapasta tuubid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, pandimärgita pudelid, hommikusöögi- ja pudrukarbid ning pappkastid. Neist saab teha uusi plastpudeleid, põrandalaudu, aiamööblit, aiaposte, fliise, aga ka näiteks riideid. 

Klaasikonteineri olemasolul eralda pakendijäätmetest pandimärgita klaaspudelid ja -purgid, eemalda korgid ja kaaned, sildid võivad jääda. Vanadest klaaspakenditest tehakse uusi pudeleid ja purke, vaase, vaagnaid, kausse ja muid klaasist tooteid. 

Vanapaber – eraldi prügikasti tuleb koguda ka paberit ja pappi ning visata need hiljem selleks ettenähtud konteinerisse. Vanapaberi alla lähevad kõik ajalehed, ajakirjad, reklaamtrükised, joonistuspaber, raamatud ning puhas paber ja papp. Nendest tehakse uut paberit või pappi, munakarpe, vihikuid, ajalehti, WC-või pakkepaberit.  

Biolagunevad jäätmed tuleks visata komposti või tellida biolagunevatele jäätmetele mõeldud konteiner. Biolagunevad jäätmed on näiteks puu- ja köögiviljad, nende koored ning erinevad pagaritooted. Lisaks lähevad sinna alla ka kohvi- ja teepaks koos paberfiltriga, majapidamispaber, salvrätid ning aia- ja pargijäätmed – nagu lehed ning väiksemad taimed. Biolagunevatest jäätmetest saab head komposti taimedele.

Teistest eraldi tuleks koguda ka segaolmejäätmeid, ning viia need selleks ette nähtud konteinerisse. Segaolmejäätmed on näiteks määrdunud ja katkised riided, jalanõud, pehmed mänguasjad, toidujäätmetena tekkivad suured kondid, toidulisandid ja vitamiinid, kosmeetika, mähkmed, kassiliiv, CD-plaadid, tühjad/katkised pastapliiatsid, hõõgniidiga lambipirnid ning jahtunud tuhk. 

Pandimärgiga plast-, metall- ja klaaspakendid võetakse vastu sulle lähima kaupluse taarapunktis. Selleks, et automaat sinu taara vastu võtaks, peab see olema tühi ja terve. Kui automaat ei võta pandipakendit vastu, siis kontrolli, kas selle triipkood on loetav ja kuju mõlkideta. Plastpudeli võib muide alati taaraautomaati tagastada koos korgiga, selle keelamine on vastuolus pakendiseadusega. Taarapunkti tagastatud pandipakendid ei lahku süsteemist, vaid võetakse materjalina ringlusse samaväärse tootena, milleks on uus plastist, metallist või klaasist joogipakend. Pandisüsteemi korduskasutatavat klaaspudelit, aga ümbertöödelda vaja polegi, sest see pestakse kõrgetel temperatuuridel puhtaks, misjärel villitakse pudelisse jook ja paisatakse tagasi müüki.

Midagi jäi veel segaseks? Ühe hea ja kokkuvõtliku prügisorteerimisjuhendi leiad siit.

Kuhu kõik need prügikastid kodus panna?

Kõige mõistlikum on teha kodune jäätmete kogumisjaam kööki – sealt saab alguse kõige suurem osa majapidamises tekkivast prügist. Kui mõtled, et ühest prügikastist on küll ning viis või kuus erinevat kasti ära ei mahu, siis tuleb lihtsalt nutikalt tegutseda.

Kõige mugavam on panna kodune jäätmejaam kraanikausi alla kappi. Sinna saad jaotada kuus erinevat väikest kastikest, kuhu jäätmeid eraldi koguda. Need kastikesed ei pea olema suured. Mitmete hoonete aedades on välikonteinerid prügiliikide järgi ära jagatud – sinna saad koduseid prügikaste tühjendamas käia. Kui sellist võimalust ei ole, peaksid uurima, kus on sinu elukohale kõige lähemad avalikud pakendikonteinerid, et jäätmed sinna viia. 

Avalikke pakendikonteinereid leidub nii suuremate kaupluste lähedal kui elamurajoonides. Kui pead aga liigiti kogutud jäätmete ära viimiseks palju aega kulutama ja linna teise otsa sõitma, oleks mõistlik tellida suurema mahuga kogumisjaamad enda koduhoovi. Kui majas on korteriühistus, saad asja naabritega arutada ning koos hea lahenduse leida. 

Õpetlikust videoklipist näed, kuhu liigiti kogutud prügi viia ning miks see üldsegi oluline on:

Tulemas on uued nõuded ja määrused

Mullu juunis võeti vastu uus määrus, mille järgi tuleb 2025. aastast võtta ringlusesse vähemalt 55 protsenti kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid, 2030. aastaks peab taaskasutama 60% olmejäätmetest ning 2035. aastast 65% olmejäätmetest. 

Et jäätmeid maksimaalselt ringlusesse võtta, tuleb need juba tekkekohas ära sorteerida. Selle eest vastutavad kohalikud omavalitsused, kes peavad hiljemalt selle aasta 31. detsembriks korraldama biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt, kui neid seal komposti ei panda. Lisaks peavad omavalitsused 2025. aasta alguseks korraldama ka tekstiili liigiti kogumise.  

Tavatarbijal tuleb vaid jälgida, kuidas kohalik omavalitsus uued nõudmised korraldab ning teha enda poolt kõik, et oma jäätmed kui väärtuslik ressurss ringlusse suunamiseks eeskujulikult liigiti kogutud saaks. Sest sedasi on meie keskkond hoitud.