Pandipakendi blogi

Plastist ei pea loobuma, seda tuleb lihtsalt targalt kasutada

Plastpudelist tehakse ringmajanduse põhimõttel helbed ja graanulid, millest toodetakse uus plastpudeli toorik.

Plast looduskeskkonnas on probleem, mille lahendamiseks tuleb maailmal õppida seda väärtuslikku ressurssi nutikamalt kasutama, et vähendada jäätmete liigset kuhjumist.

Plast ei ole kõikide inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemide põhisüüdlane ega üdini halb materjal, nagu seda avalikkuses tihti serveeritakse. Mure seisneb hoopis selles, et plastpakendeid ei jõua piisaval hulgal eeskujulikult taaskasutusse. Plasti mõttetut ületarbimist ja plastjäätmete teket peab muidugi vältima, kui see on võimalik, ent selle juures peab säilima otstarbekus ja terve mõistus.

Plast on niivõrd levinud materjal, et selle asendamine või sellest sootuks loobumine ei ole tänapäeval mitmel põhjusel mõistlik. Küll aga on võimalik plastile kui väärtuslikule ja vastupidavale materjalile anda taaskasutamise kaudu uus elu ja vältida korduvkasutamise kaudu mõttetut raiskamist. 

Plast on väärtuslik materjal

Plast on kerge, odav ja hügieeniline materjal, väga vastupidav ja korrektsel kasutamisel ka ohutu. Sellel on mitmeid eeliseid ning ka oluline keskkonnasäästlik mõju — näiteks aitab see vähendada globaalset toiduraiskamist. Hoiustamine ja pakendamine plastpakenditesse kaitseb toiduaineid parasiitide, mikroobide ja niiskuse eest ning pikendab toidu säilivusaega.

Kuna plast on pakendite ja muude tarbeesemete näol inimeste elu nii mugavaks muutnud, võetakse seda teinekord iseenesestmõistetavalt ning kerge kättesaadavuse tõttu visatakse pakendid pärast ühekordset kasutamist sageli sorteerimata minema.

Me saaksime aga plasti vastupidavust märksa targemalt ära kasutada. Võttes plasti ringlusesse ja muutes näiteks ühekordsed plastnõud ja topsid korduvkasutatavateks, säästame loodust ja energiat. 

Väiksem energia- ja transpordikulu

Plast on materjalina kergem kui klaas või metall ning seetõttu on ka plasti tootmis- ja käitlemiskulud väiksemad. Materjali 50 aasta pikkuse arengu tulemusel on täna kasutusel PET-plastist (polüetüleentereftalaat) joogipudel, mis on 37 protsenti kergem kui veel 20 aasta tagune plastpudel. Tootjad otsivad pidevalt võimalusi joogipakendite kaalu vähendamiseks, sest mida kergem on joogipudel, seda vähem kulub selle valmistamiseks toormaterjali. 

Kuna plast on võrdlemisi pehme ning seda on kerge sulatada, kulub ka selle taaskasutamiseks vähem energiat ja ressursse kui mõne teise materjali puhul. Mida vähem kulub töötlemisele ja transpordile kütust ja energiat, seda vähem jõuab atmosfääri kasvuhoonegaase. 

Eesti Pandipakendi Tallinnas asuvasse käitluskeskusesse jõudvad plastpudelid on enamasti juba taaraautomaadis kokku pressitud. See annab plastpudelile, näiteks ühekordse klaaspudeliga võrreldes, transpordiahelas suure eelise, sest on kompaktsem. Nimelt mahub ühte veokoormasse kokkupressitud plasti palju rohkem.

Erinevalt plastpudelitest ei ole ühekordse klaaspudeli purustamine taaratagastuspunktis veel võimalik, seda peamiselt tööohutuse ja logistiliste protsesside kitsaskohtade tõttu.

Pandisüsteemis kogutavad plastist joogipudelid moodustavad Eesti plastpakenditest küll vaid 10 protsenti, ent nende taaskasutusprotsent oli 2019. aastal 87 protsenti. See tähendab, et laias laastus jõuab kümnest Eestis müüdud plastpudelist üheksa tagasi ringlusesse. 

Plasti ei pea ära keelama

Eesmärk on vähendada plasti juurdetootmist selle kaudu, et juba toodetud plast ei jääks pärast kasutamist loodusesse või prügikastidesse vedelema, vaid jõuaks uuesti kasutusse. Ka Euroopa Liidu plastipoliitika eesmärk ei ole seda materjali ära keelata, vaid suunata riike, tarbijaid ja ettevõtjaid plasti säästlikumalt ja keskkonnasõbralikumalt kasutama. 

Näiteks peab liikmesriikides 2030. aastaks 55 protsenti plastpakenditest jõudma ümbertöötlemisse. Tõsi, 2021. aastast keelatakse ühekordsed ressursse raiskavad plastnõud, aga seda vaid seetõttu, et neile on olemas märksa loodussõbralikumad alternatiivid korduvkasutatavate panditopside ja panditaldrikute näol. 

Kokkuvõttes ei ole vahet, milliste looduslike materjalidega me tulevikus plasti asendada proovime, sest ka need jäätmed, sh komposteeruvad, tuleb keskkonnahoiu huvides eraldi sorteerida, kokku koguda ja ringlusesse võtta.  

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.