Eesti on üks edukamaid riike taara tagastamisel ning ka statistika näitab, et siin tagastatakse aastas pea kogu ringlusesse läinud pandipakendid. Viimastel aastatel on taara tagastamine muutunud eriti lihtsaks tänu kalla sisse tüüpi automaatidele.
Eesti Pandipakendi andmetel jõuab igast kümnest müüdud pakendist keskmiselt üheksa tagasi ringlusse. See tähendab, et meie taara tagastamise süsteem on nii tõhus, et enamik taarat suunatakse ringlusse, vähendades seeläbi oluliselt ka loodusesse sattuda võivate pakendijäätmete hulka.
Pakendiringluse staarid on kalla sisse tüüpi automaadid
Kui varasematel aastatel võis taara tagastusse viimisel saada takistuseks pikk järjekord tagastuspunktis, sest mitme suure kotiga kohale läinud usinad taara tagastajad olid punkti ummistanud, siis järjest rohkem leidub selliseid pandipakendi tagastuspunkte, kus kogu toimingu saab tehtud paari minuti või lausa mõnekümne sekundiga.
Esimene “taarapääsuke” laskus Eestis Laagrisse
Üheksa aastat tagasi ületas Eestis uudiskünnise Laagri Maksimarketi juurde paigaldatud kalla sisse tüüpi taaraautomaat, mis suudab korraga vastu võtta 200-liitrise kotitäie taarat. Eesti oli kolmas riik maailmas, kus selline innovaatiline taarapunkt tööle hakkas. Toona asusid samasugused kalla sisse tüüpi automaadid veel vaid Rootsis ja Austraalias – kummaski riigis samuti üks.
Laagris asuv vala sisse taaraautomaat on Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuhi Kerttu-Liina Urke sõnul pigem tööstuslik loendusmasin, mis on kohaldatud taarapunkti tingimustesse.
Tavaliste taaraautomaatide kõrval nimetati juba siis masstagastuskoha eeliseks seda, et klient ei pea pudeleid ja purke ükshaaval automaati sisestama, vaid saab kõik joogipakendid korraga automaati valada ja edasise töö teeb juba masin. Kui tavaline taaraautomaat võtab vastu umbes 30–40 pakendit minutis, siis suure koguse automaat suudab vastu võtta 80–95 purki ja pudelit minutis.
Üheksa aastaga seitse automaati
Kui Laagrisse paigaldatud tagastuspunkt on tööstuslik loendusmasin, mille tootjaks on Anker Andersen, siis aastaid hiljem hakkasid operaatorfirmad RMV Systems ja Tomra tootma ja kauplustele pakkuma sarnaseid masinaid.
2020. aasta sügisel alustas Tallinnas Kadaka Selveris tööd uut tüüpi taaraautomaat, mis teeb plastik- ja plekktaara sorteerimise töö ise ära. Tomra R1 tüüpi masinasse võib korraga valada iga suurema taarakoti sisu. Masin suudab plastik- ja plekkpurke sorteerida keskeltläbi viis korda kiiremini kui neid ükshaaval automaati sisestades.
Tänaseks on Tomra R1 tüüpi masinad kasutuses mitmes Tallinna Selveris ja Sadama SuperAlko poe juures.
Ehkki tublidest taaratagastajatest hulgitagastusega automaatides puudust pole, on see jätkuvalt paljude jaoks avastamata võimalus, kuidas taara eriti mugavalt tagastada.
R1 masin töötab nii, et korraga on võimalik sisse valada vaid plastik- ja plekktaara, misjärel teeb sorteerimistöö ise ära. Klaastaara tuleb tagastada tavatüüpi automaati, millesse saab sööta taarat vaid ühekaupa. Uut tüüpi Tomra R1 masin sorteerib taara ära keskeltläbi viis korda kiiremini kui pudelite ükshaaval sisestamine.
Lisaks kiirusele on need masinad puhtamad, lihtsamini käsitsetavad ja mugavamad kui klassikalised süsteemid. 2021. aasta juunikuu statistika järgi asus kõige populaarsem Tomra hulgitagastusega taaraautomaat Tallinnas Kadaka Selveris, kuhu tagastati üle 140 000 ühiku taarat. Ka Pirita ja Peetri Tomra masinate tagastused ületavad 100 000 piiri.
Norra, Rootsi ja Soome võtsid sellist tüüpi taaratagastusautomaadid kasutusele juba 2020. aastal. Ka seal said need kohe populaarseks ning taara tagastamine kasvas rohkem kui kaks korda.
RVM Systems on Eestisse paigaldanud näiteks kaks MEGA-tüüpi automaati ja tänavu on kavas paigaldada kolmas automaat avatava Luige keskuse Rimi juurde. Need automaadid on RMV Systemsi tegevjuhi Tarmo Koreiniku sõnul toodetud Tartus.
“Automaati saab kallata üheaegselt plastik-, metall- ja klaaspakendeid. Klaasi vastuvõtmise võimekus eristab meie seadet konkureerivatest lahendustest,” lisab Koreinik.
MEGA-tüüpi automaati saab korraga kallata suurusjärgus +/- 70 pakendit. “Eestis kasutame lahendust, kus kalla sisse automaadiga on liidestatud ka tavapärane automaat, et tagastuskohta saaks kasutada samal ajal ka väiksema koguse pakendite tagastajad,” selgitab Koreinik.
Taaraautomaate tootev ettevõte tegeleb tema sõnul järjepidevalt tootearendusega, mille eesmärk on muuta olemasolevad lahendused veelgi töökindlamaks ja arendada välja täiesti uusi tehnoloogiaid pakendite vastuvõtmiseks.
Taaratagastuspunkt kuulub kauplusele
Eesti Pandipakend OÜ kommunikatsioonijuhi Kerttu-Liina Urke sõnul kuuluvad taaratagastuspunktid ning automaadid vastavalt pakendiseadusele kaupluste haldusalasse. “Seetõttu vastutavad kauplused selle eest, et tarbija saaks pandipakendi mugavalt tagastada ning samast kauplusest ka taara eest pandiraha kätte,” sõnab Urke. Ta lisab, et muuhulgas otsustab kauplus, milline masin taarapunkti tellitakse.
Kaupluste taaratagastuspunktides toimetab kas kaupluse enda personal või tellitud operaatorfirma personal sarnaselt turva- või puhastusteenustele. “Operaatorteenuse kasutamine ei muuda asjaolu, et pakendiseaduse silmis vastutab tagastuspunkti eest siiski kauplus,” selgitab Urke.
Üleriigiliselt kaardilt kuhuviia.ee leiab lähima taarapunkti lähtuvalt asukohast.
Kauplused, millest leiab kalla sisse tüüpi taaraautomaadi:
- Pärnu maantee 558a, masstagastusjaam Coop Laagri Maksimarketi parklas
RVM Systems MEGA automaatide asukohad:
- Peterburi mnt 98, Rimi (Tallinn)
- Lai 11, Port Artur 2 (Pärnu)
Tomra R1 automaatide asukohad:
- Kadaka tee 56a, Kadaka Selver (Tallinn)
- Pärnu mnt. 238, Järve Selver (Tallinn)
- Rummu tee 4, Pirita Selver (Tallinn)
- Veesaare tee 2, Peetri Selver (Peetri)
- Lootsi 6, Sadama SuperAlko (Tallinn)
