Ülevaade: kõige tublimad taara tagastajad on just selle Eesti väikese maakonna elanikud

Taara tagastamine on lihtne tegevus ja aitab säästa loodust. Näiteks Kadaka Selveri taaraautomaati kasutades piisab, kui pakendid lihtsalt lindile valada.Foto: Meeli Küttim / Pandipakend

Eelmisel aastal tagastasid Eesti elanikud 320 miljonit pandipakendit, mida on pea 30 miljonit enam kui aasta varem. Millises maakonnas on aga kõige usinamad taara tagastajad? Vastus on mõneti üllatav!

Kui keskmiselt tagastas üks Eesti elanik eelmisel aastal 254 pandipakendit, siis selgub, et kõige rohkem viidi ühe elaniku kohta taarat tagasi Hiiu maakonnas. Selles väikeses, 8497 registreeritud elanikuga maakonnas tagastati ühe inimese kohta peaaegu 307 pakendit. 

Kokku viidi seal taara kogumispunktidesse 2 605 892 pakendit. 

Saartel elavad usinad pakendite tagastajad

Inimese kohta tagastatud pakendite arvestuses järgnesid hiidlastele saarlased. Nimelt tagastati Saare maakonnas inimese kohta 2022. aastal 280 pakendit. Kokku tagastati seal eelmisel aastal 8 776 346 pakendit.

Selles järjestuses jõudis kolmandale kohale Lääne-Viru maakond. Seal ulatub inimese kohta tagastatud pakendite arv ligi 278-ni. Kokku tagastati 58 709 elanikuga Lääne-Viru maakonnas eelmisel aastal 16 308 466 pakendit.

“Elanike arvu saame me ju statistika järgi ja siin tekib alati küsimus, kas need, kes ühes või teises piirkonnas elavad, on sinna ka sisse kirjutatud. Nende eeskujulikumate hulgas on ju esindatud ikkagi peamiselt turismipiirkonnad, kus suvel on tagastuste arv ka suurem, sest siis on seal rohkem külastajaid,” selgitas Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba. 

Hiiu maakonnast rääkides arvas Karba, et kuna seal ehk nii palju turiste ei käi, võib seal mängida rolli ka suurem kogukonna tunnetus. “Inimesed, kes käivad meil aeg-ajalt taarajaamu üle vaatamas, ütlevad, et seal on ikkagi nii, et kõik tunnevad kõiki ja asju pannakse vihikusse kirja. Seal võib ka tekkida see tunne, et kuidas ma viskan pakendi ära, kui naabrimees ütleb pärast, et mida sa loodusega teed.”

Keelebarjäär ja tõrksad kauplused

Maakondlikus tabelis leiab viimaselt kohalt Ida-Viru maakonna, kus keskmine tagastus inimese kohta on 167 pakendit. “Seal on põhjus teine. Seal olid omal ajal esindatud sellised kaubandusketid, kes ei olnud väga altid investeerima tagastusvõimekusse. Seal on ka palju muukeelset elanikkonda, kelleni ei ole meie sõnumid ehk piisavalt jõudnud,” selgitas Karba.

Samas tunnistas ta, et neil ei ole maakondade lõikes tarbimisstatistikat. “Võib-olla Ida-Virus tarbitaksegi vähem pandipakendis jooke. Juuakse näiteks kanget alkoholi, mis ei ole pandipakendis. Ehk juuakse seal peamiselt ka kraanivett, mis on veel keskkonnahoidlikum,” arutles ta.

Keskmiselt tagastas üks Eesti elanik eelmisel aastal 254 pandipakendit. Kõige rohkem ehk üle 144 miljoni pakendi tagastati Harju maakonnas. Seal tagastas üks elanik keskmiselt 235 pakendit. 

Tartu maakonnas tagastati kokku üle 41 miljoni pakendi. Selles Eesti suuruselt teises, 157 758 elanikuga maakonnas tagastati inimese kohta 263 pakendit. 

Ida-Viru maakonnas tagastati kokku üle 22 miljoni pakendi. 132 736 elanikuga maakonnas tagastati aasta jooksul inimese kohta 167 pakendit. 

85 705 elanikuga Pärnu maakonnas tagastati kokku ligi 23 miljonit pakendit. Seal ulatus tagastatud pakendite arv inimese kohta 267-ni.  

Pandipakendi 2022. aasta statistika. Foto: Pandipakend

Järjekordne rekordaasta

2022. aasta oli juba kolmas järjestikune rekordaasta pandiga joogipakendite tagastamises. Kui 2019. aastal, mil majandus kasvas stabiilselt, tagastasid tarbijad 250 miljonit pakendit, siis aastaga kasvas see 266 miljonile. 2021. aastal jõudis ringlusse tagasi juba 293 miljonit pandimärgiga pakendit ning eelmise aasta lõpuks ületati esimest korda ajaloos 300 miljoni piir.

“Järjekordne rekordiline tagastus on märk sellest, et majanduses toimuv ei mõjuta otseselt pandipakendite tagastamist. Oluline on hoopis tarbijate aina suurem teadlikkus ja vastutustunne,” ütles Karba.

Ta lisas, et seda on näha ka tagastatud pakendite hulgast ühe elaniku kohta, mis oli 2021. aastaga võrreldes 20 võrra suurem. “Selles mõttes on õige öelda, et 320 miljonit tagastatud pandipakendit näitab Eesti inimeste stabiilselt kasvanud tarbimise taustal ka suurt hoolimist keskkonnast.” 

Kümnest pakendist üheksa jõudis tagasi ringlusesse

Pakendiettevõtjate poolt eelmisel aastal turule pandud tagatisrahaga joogipakendite ringlussevõtu määrad täitis Eesti Pandipakend heas mahus. Plastpakendeid tagastati 88 protsendi ulatuses, metallpakendeid 83 protsendi ulatuses ja klaaspakendeid lausa 90 protsendi ulatuses. 

Plastpakendeid tagastati 2021. aastaga võrreldes samal määral. Metallpakendite tagastamises toimus mõningane langus (2021. a 89%, mullu 83%), ent klaaspakendite tagastuses selle eest nelja protsendipunktine kasv (2021. a 86%).  

Aasta kokkuvõttes jõudis kümnest müüdud pakendist keskmiselt üheksa tagasi ringlusse – nii on see olnud juba mitu aastat järjest.

Eesti Pandipakend on 2005. aastal pakendiseaduse alusel loodud taaskasutusorganisatsioon, mille ülesanne on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga joogipakendite kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist. Eesti Pandipakendiga on liidetud 384 pakendiettevõtjat, 818 kaupmeestele kuuluvat tagastuskohta ning 448 HoReCa sektori korjekohta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.