Pandipakendi blogi

Vahtklaasist lennukiosadeni: mida kõike saab teha kokku kogutud pakenditest?

PET-plastist pudelite purustamisel saadud helvestest tehakse uusi tooteid spordiriietest mööblini.Foto: Eesti Pandipakend

Plastpudelit või alumiiniumist joogipurki ei peeta enam ammu prügiks, vaid väärtuslikuks ressursiks. Tänaseks teavad kõik, et taara ja teiste pakendite uuesti ringlusesse suunamine aitab säästa nii energiat kui looduses leiduvaid toormaterjale. Kas aga kokku kogutud pakendijäätmetest sünnivad uued samalaadsed pakendid või hoopis midagi muud?

Mõni materjal on igavene

Esmalt tasub rõhutada, et Eestis kui Euroopas eelistatakse pandipakendeid ümber töödelda eeskätt just uuteks pakenditeks, et need samas väärtusahelas püsiksid.

Näiteks klaaspudeleid saab korduskasutatada lõhkumata kujul: pudelid pestakse, sildistatakse ning toode villitakse uuesti pudelisse. Teisalt on neid võimalik ka ümber sulatada ilma, et klaasi puhtus ja kvaliteet langeks. Purkidega on asi sama lihtne. Ka alumiiniumi saab taaskasutada korduvalt ilma, et selle kvaliteet kuidagi langeks. Seetõttu saab alumiiniumist uusi purke valmistada täpselt nii kaua, kuni purk ringluses püsib.

Erievate plastist joogipudelitega on lugu natuke keerulisem, sest mõned neist on valmistatud eri liiki plastidest, mille ümbertöötlemine niisama lihtne ei ole. Kuid pandipakendi süsteemis olevad ehk pandimärki kandvad pudelid on tehtud alati polüeteentereftalaadist ehk PET-plastist, millest samuti uusi pudeleid tehakse.

Nimelt kogub pandipakendi süsteem kasutatud plastpudelid kokku ning need purustatakse helvesteks, millest valmistatakse juba uued pudelitoorikud. Toorikud jõuavad seejärel tehasesse, kus valmistatud toorikust uued pudelid puhutakse.

Seega, Eesti pandisüsteemis olevad pudelid ja purgid leiavad alati tee uuesti poelettidele tooteid pakendama. Kuid üleüldiselt saab pakenditest ümbertöötluse järel alternatiivse võimalusena teha muudki, aga mida siis?

Spordivahendeid

Muidugi valmistatakse PET-plastist ning ümbertöödeldud alumiiniumist kõiksuguseid sporditarbeid. Näiteks jalgpalli ning teiste spordialade varustuse tootmisega tegelev firma Select valmistab PET-pudelitest saadud plastist jalgpalle – pall Select Planet on valmistatud 11 PET-pudelist ning kummipuust saadud looduslikust kummist.

Alumiiniumpurkide sulatamisel saadud metallist saab teha muuhulgas jalgrataste raame ning teistest taaskasutatud materjalidest valmistatakse jalgratastele ka lisavarustust. Näiteks valmistab Portland Design Works porilaudu, mis on valmistatud 97 protsendi ulatuses ümbertöödeldud joogipudelite plastist. Sellise lisavarustusega võib sõitmist nautida eriti puhta südamega!

Mööblit ja sisustuselemente

Loomulikult valmistatakse nii taaskasutatud plastist, alumiiniumist kui klaasist igasugust mööblit. Mitte ainult tavalist masstoodangut, vaid ka päris disainmööblit. Näiteks on USA ettevõte Emeco tootevalikus tool, mis on toodetud vähemalt 111 PET-plastist pudelist. Sama firma valmistab mööblit veel taaskasutatud alumiiniumist, teist liiki plastist ning puidust.

USA ja India firma Fab Habitat valmistab ümbertöödeldud PET-plastist aga näiteks isikupäraseid vaipu ning matte. Klaasi, mis on kokku kogumise protsessis katki läinud ja mida ümber sulatada ei saa, kasutatakse muuhulgas aga köökide tööpindade valmistamisel. Klaas purustatakse ning segatakse kas betooni või vaiguga. Nagu näha, jääb tulemus efektne ja ilus.

Ehitusmaterjale

Ehitustel kasutatakse suurtes kogustes alumiiniumi, millest osa võivad olla taaskasutusse suunatud purgid. Neist saab valmistada näiteks suuremate hoonete ehitusel kasutatavaid erinevaid paneele. Uuritud on ka võimalusi ümbertöödeldud alumiiniumi kiudude kasutamiseks betoonisegude tugevdamisel, mis võiksid tänu kergele kaalule ja soodsale hinnale tulevikus kasutust leida.

Klaasi saab samuti ümber töödelda erinevateks ehitusmaterjalideks. Näiteks saab sellest valmistada vahtklaasi – soojustusmaterjali, mis on eriti vastupidav niiskusele. Siinsamas Eestiski tehakse sellest aga kergkillustikku, mis on omadustelt kerge, aga samas hea kandevõimega täiteaine tavapärase killustiku asemel kasutamiseks.

Ümbertöödeldud klaasist toodetakse kergkillustikku siinsamas Eestiski. Foto: Shutterstock

Aksessuaare ja riietusesemeid

Arusaadavatel põhjustel saab riiete ja jalanõude valmistamiseks kasutada peamiselt ümbertöödeldud plastpudeleid ja mitte näiteks plekkpurke või klaasi. Ümbertöödeldud PET-plastist tehakse aga tõepoolest väga palju erinevaid riideesemeid.

USA firma Rothys valmistab naiste kingi, mis teevad praktilisuse ja disainiga nii mõnelegi tavapäraseid materjale kasutavale konkurendile silmad ette. Olgu öeldud, et ka suured ja tuntud sporditarvete tootjad proovivad keskkonnajalajälge vähendada. Ühe sellisena kasutab PET-plasti oma jalanõude tootmisel Adidas.

Plastpudelitest valmistatud erinevad kotid on tänapäeval väga moes, aga turult leiab ka hulganisti teisi aksessuaare, mille koostis ja päritolu võivad positiivselt üllatada. Näiteks Parafina kasutab paljude päikeseprillide raamide valmistamisel just joogipudelite ümbertöötlemisel saadud plastikut.

(Õhu)sõidukeid

Joogipurke valmistatakse nii terasest kui alumiiniumist ning Eesti Pandipakend eraldab sorteerimisprotsessi käigus magneti abiga terasest valmistatud purgid alumiiniumpurkidest. Seejärel pressitakse neist pool tonni kaaluvad kuubikud, mis rändavad Saksamaale või Prantsusmaale. Seal peenestatakse purk helvesteks, sulatatakse ja eemaldatakse sellelt värvikiht. 1,5 miljonist sulatatud plekkpurgist vormitakse 27 tonni kaaluvad ja kümme meetrit pikad kangid, mis ongi juba tooraineks uutele metallpurkidele.

Nagu öeldud, tulevad Eestist kogutud plekkpurkid tagasi lettidele ikka joogipurgi kujul ning valdavalt kehtib sama teistegi Euroopa riikide kohta, kus pandisüsteeme kasutatakse. Kuid mujal kasutatakse ümbertöödeldud alumiiniumit teisteski tööstustes, sealhulgas transpordis ja lennunduses. Järgmisel lennureisil hoia see meeles – ehk oli mõni jupp sind sõidutavas lennumasinas varasemas elus hoopis alumiiniumpurk?

Plekkpurkidest valmistatakse teinekord ka ka sõiduautode tootmiseks vajalikke osi.
Eestis kogutakse aastas üle 100 miljoni plekkpurgi – sellisest kogusest materjalist saaks teoreetiliselt teha näiteks kered enam kui 4000 autole.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.