Loe, milliseid lahendusi leiti Ülemiste rohehäkatonil jätkusuutlikkuse suurendamiseks! 

Rimi otsis lahendusi, kuidas muuta viimase realiseerimiskuupäeva tõttu allahinnatud puuviljad inimeste jaoks atraktiivsemaks.Foto: Shutterstock

Rimi osales mõni aeg tagasi Ülemiste rohehäkatonil, eesmärgiga leida lahendusi, kuidas muuta viimase realiseerimiskuupäeva tõttu allahinnatud tooted inimeste jaoks atraktiivsemaks ja kinnitada neile, et tegu on täiesti korraliku kaubaga. Ülemiste linnaku rentnikud panid pead kokku ja mõtlesid välja mitu head lahendust. Vaatame, kelle idee oli parim. 

Ülemiste rohehäkatonil osales peale Rimi veel Lido, Sportland, Apollo Kino ja Poké Bowl. Viis ettevõtet esitasid Ülemiste linnaku rentnikele jätkusuutlikkusega seotud väljakutse, mille lahendamiseks oli neil aega 24 tundi. Rimi väljakutse – leida viise, kuidas muuta peagi aeguma hakkavad allahindluskleebisega tooted inimestele atraktiivsemaks – võttis vastu kolm meeskonda. 

Võitjaks osutus tiim, kelle mõte oli tuua allahindluskleebistega toodete külmik kohe poe sissepääsu juurde. Rimi vastutustundliku ettevõtluse juhi Katrin Batsi sõnul oleks see lahendus ideaalne neis Rimides, kus on vaid üks sissepääs, aga kuna Ülemiste poes on sissepääse kaks, siis võib juhtuda, et inimesed, kes sisenevad teisest vahest, külmikut ei märkagi. 

Võitjameeskond viis läbi ka küsitluse, kus uuris klientidelt, kui palju nad allahindluskleebisega tooteid üldse vaatavad ja mis motiveeriks neid rohkem ostma. Neil tekkis ka mõte teha allahindluskleebisega toodetele eraldi ahvatlevam külmik, mis kutsuks inimesi peagi aeguma hakkavaid tooteid ostma. 

Rimis toimib mõnda aega süsteem, kus viimast päeva tarbimiskõlblik toidukraam on kleebistega märgistatud ja kuni 70% alla hinnatud. Iga kuu läheb sel viisil soodusmüüki keskmiselt 6500 toodet.

Inimesed on pakkumisi ka märganud ja ühe kuuga pääseb tänu neile prügikastist umbes 1,7 tonni toitu. Suur hulk head ja tarbimiskõlblikku toitu läheb aga ikkagi raisku. “Me püüame inimeste arusaama allahinnatud toodetest muuta – need ei ole väheväärtuslikud, vaid väga head, kvaliteetsed tooted, lihtsalt nende tarbimise viimane kuupäev on kätte jõudnud,” ütles Bats.

Eesti inimestes tekitab viimast päeva tarbimiskõlblik toit aga siiani mõnetist võõristust – kas see ikka kõlbab süüa? Oma roll võib siin olla ka ühiskondlikel hoiakutel. “Me tahame inimestele kinnitada, et nende toodete tarbimine on täiesti normaalne, me kõik peaksime viimase kuupäeva toitudesse julgemalt suhtuma, vajadusel võib-olla mõned asjad külmutama, kui otsekohe vaja pole,” ütles Bats. Praegu, mil toiduainete hinnad tõusevad kiiresti, annab suhtumise muutmine allahinnatud toodetesse peale kestlikuma eluhoiaku ka märgatava rahalise kokkuhoiu.

“Kogu üritus andis väga hea võimaluse teada saada, kuidas nähakse Rimit väljastpoolt, lisaks saime ka palju kasulikke kontakte, kellega tulevikus koostööd teha,” ütleb Bats. Nüüd on plaanis majasiseselt neid ideid tutvustada ja otsustada, mis käiku läheb. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.