Targa tarbija blogi

Paberkott ja kilekott: kas üks on ikkagi teisest keskkonnasõbralikum?

Debatt paber- või kilekotti eelistamise ja ühe või teise keskkonnamõju üle on kestnud üle kümne aasta. Tänaseks on Rimi jaoks selge, et kõige olulisem on vähendada ühekordselt kasutatavate pakendite, sealhulgas poekottide kasutamist, kuid see teadmine ei ole veel nähtavasti kõikide kaupmeeste ja tarbijateni jõudnud.

Ühekordsete õhukeste kilekottide jagamine keelati mõne aasta eest seadusega ära ning selle asemel võiks kauplustes olla täna võimalus oma lahtiste toidukaupade, näiteks puu- ja köögiviljade jaoks, valida korduvkasutatav kott. 

Täna, siis keskkonna vaatest on mõlemal juhul tegu materjalide mitte just kõige otstarbekama kasutamisega.

Kumba siis ikkagi valida?

Viimase viie aasta jooksul on Eesti jaeketid kilekottide hindu tõstnud, tehes sedasi paberkotist soodsama alternatiivi. Teatavasti on kile väga raskesti lagunev materjal, mis kujutab endast loodusesse sattudes ohtu loomadele ja lindudele, rääkimata äärmiselt pikast lagunemisajast. 

Paberkott laguneb ka ilma erilisema käitlemiseta üpris hõlpsalt, kuid teisalt on paberkoti valmistamine keskkonna aspektist kahjulikum kui kilekoti puhul. 

Paberkoti valmistamine ei ole keskkonna seisukohalt parem kui kilekott. Tegelikult pole ka kangast koti valmistamine parem kui kilest alternatiivi puhul. Kangast kotti tuleb teatud korrad kasutada, et see ennast nö ära tasuks. Lõppkokkuvõttes pole ka kangast kotte üleliia toota vaja. Kõige olulisem on ikkagi tasakaalukus, et mistahes poekoti eluiga oleks võimalikult pikk,” rääkis Rimi vastutustundlikku ettevõtlusse juht Katrin Bats. 

Erinevalt paberkotist on kilekotti juba materjalist tulenevalt lihtsam taaskasutada. Paberist kott võib juba kergelt niiskeks saades oma otstarbe kaotada ning prahiks muutuda, kilekott on aga teatavasti vastupidavam ning sellega saab vajadusel käia poes ka mitu korda. Kõige olulisem on muidugi see, et ostetud kilekott saaks ka õigesti käideldud ehk sorteeritud ja jäätmeringlusesse suunatud. 

Kilekottide taaskasutamisest rääkides ei saa vaadata kõrvale prügikottidest, milleks paljud algselt poekotiks ostetud kilekotid inimeste koju jõudes muutuvad. “Väga paljud inimesed räägivad, et taaskasutavad kilekotte prügikottidena,” rääkis Bats. “Isiklikust kogemusest võin aga öelda, et ostes prügikotte, mis on juba taastöödeldud materjalist valmistatud ja kergesti uuesti taastöödeldavad, oled sa tegelikult keskkonnale sõbralikum ja säästad ka raha.”

Kõik algab harjumuste muutmisest

Rimi on viimase kümnendi jooksul teinud selgitustööd, et muuta eestlaste liigset kilekotilembust ning pakkuda paberkoti näol alternatiivi. 

Batsi sõnul on paberkottide propageerimine aga üks vaheetapp selle suunas, et inimesed hakkaksid oma valikuid rohkem läbi mõtlema. “Eesmärk on ikkagi see, et inimesed käiksid poes korduvkasutatavast materjalist kottidega,” sõnas ta.

Keskkonnateadlik käitumine saab aga alati alguse meie endi harjumustest ja käitumisest. Kui inimene on harjunud, et enne poodi minekut kirjutab ta valmis ostunimekirja ja paneb valmis riidest koti, siis see on üks väga lihtne, ent efektiivne samm keskkonnasõbralikuma ja tegelikult ka rahakotti säästvama tuleviku suunas.

Katrin Bats pole enda sõnul poest ühtegi kotti ostnud vähemalt viimase 5 aasta jooksul, mis näitab selgelt, et tegelikult on kõik harjumuste ja planeerimise küsimus. 

“Keskkonnasõbralik käitumine sõltub väga palju ikkagi enesedistsipliinist ja harjumustest. Enamik meist ju teavad, millal meil on plaanis poodi minna. Kui sa planeerid oma poeskäigu ette, siis järsku polegi nii keeruline seda riidest kotti kaasa võtta. Iga poeskäigu juurest jääb ära 25-sendise kilekoti ost ning lisa prügi keskkonda toomine,” sõnas vastutustundlikku ettevõtluse juht.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.