Sellel aastal korraldatakse juba seitsmendat korda Tartumaal Sisevete festivali, mille üheks tähtsamaks märksõnaks on keskkonnahoidlikkus. Peakorraldaja Kadi Ploom räägib, kuidas keskkonnahoidliku suurüritust korraldada ja millised on kõige suuremad katsumused.
Tasuta vesi ja kohalik toit
Sellest, et üritus keskkonnahoidlik on, sai Ploom aru alles eelmisel aastal, kui meeskond suhtles Tartu loodusmaja spetsialistidega. Viimased kinnitasid, et ürituse teeb keskkonnasõbralikuks kohalik toit. Festivalil on nimelt algusest peale pakutud lokaalset sööki, mida ei pea autodega kaugelt kohale vedama. Märkamisest saadi indu ning seejärel võttis korraldusmeeskond keskkonnahoidliku suuna arendamise juba suuremalt ette.
Järgmisena hakati pöörama tähelepanu konidele – külastajatele anti isiklikud konitopsid ning festivalialale pandi veel eraldi anumad, kuhu konisid visata. Peale selle tuli veel teisigi muudatusi – külastajatele hakati pakkuma tasuta vett, mida enda joogipudelisse valada saab; keelati ära plastikust joogikõrred, mille asemel pakuti paberkõrsi ning jooginõudena hakati kasutama korduskasutatavaid topse.
Tähelepanuta ei jäänud ka prügisorteerimine – sündmusalal koguti nelja erinevat liiki jäätmeid.
Mis on suurim proovikivi?
Kuigi leidub erinevaid üsna lihtsaid lahendusi, kuidas üritus keskkonnahoidlikuks teha, on sel teel ka mitmeid takistusi. Ploom tunnistas, et kõige keerulisem on seejuures inimeste kaasamine ja teadlikkuse suurendamine.
“Kahjuks ei ole nii, et üks inimene saab otsustada, kuidas festivali teha,” märkis Ploom. Kaasata tuleb erinevaid osapooli – lisaks korraldajatele veel toitlustajad ja kohalik omavalitsus. “Et asi toimiks, peavad kõik osapooled asjast ka ühte moodi aru saama,” lisas Ploom.
Sel aastal hakkas festivalimeeskond osapooli keskkonnateemadel koolitama ning korraldati infopäevasid, kus inimestele räägiti, kuidas keskkonnahoidlikku sündmust korraldada ning mida siinkohal tähele panna.
“Inimeste teadvustamine ja kogemuse jagamine viib meid kõiki aina edasi. Näiteks rääkisime inimestele, et kui tuled enda joogipudeliga, siis saad meilt tasuta vett, või selgitasime, miks ei tohi konisid maha visata,” sõnas Ploom.
Ploom pakkus välja, et tegelikult saab kohalik omavalitus mõjutada, kuidas selle territooriumil avalikke sündmusi korraldatatakse. Heaks näiteks on siin Tartu 2024 ja Tartu linn, mis on partnereid kaasates loonud keskkonnahoidliku sündmuse korraldamise juhendi, mida kultuurikorraldajad saavad sündmust ettevalmistades ja elluviies järgida.
“Nii ei teki olukorda, et ühed teevad nii ja teised teisiti,” ütles Ploom.
Arenemisruumi veel on
Üks katsumus on Ploomi sõnul just prügi liigiti kogumine. “Meie võime ju prügi festivalil sorteerida, aga kui see lõpuks ikka kõik ühte kohta pannakse, siis ei ole sellel mõtet,” rääkis Ploom.
Murekoht on ka see, kuidas üritust keskkonnahoidlikult reklaamida. “Me ei taha toota meeletutes kogustes reklaami, kuhu läheb taaskord palju raha ja paberit,” märkis Ploom. Samuti tõi ta välja müraprobleemi, et festival ei tekitaks ümbruskonnas liiga palju lärmi, sest kohale on kutsutud ka erinevad artistid.
Üheks lahenduseks pakkus Ploom vaikusminuteid või kõrvaklappidega kuulatavaid kontserte. Seda, mis valik lõpuks langetatakse, on alles selgumas, kuid kindel on see, et arenemisruumi veel jagub.
Selle üle, kas kestlik ürituste korraldamine on paras proovikivi või hea tahtmise korral siiski võimalik, hakkavad Tartus toimuval Kultuurikompassil (loe sündmuse kohta täpsemalt siit) peatselt arutlema maailma kultuurikorralduse tipud.
Kultuurikompass toimub 28. aprillil kell 13.00 Eesti Rahva Muuseumis ja seda kantakse üle Tartu 2024 kodulehel ja sotsiaalmeedia kanalites. Sündmuse korraldamisel arvestatakse kõikide Covid-19 piirangute ja ohtudega.
