Neljapäeval, 28. aprillil toimus Eesti Rahva Muuseumis rahvusvaheline foorum “Kultuurikompass: Kuidas muuta maailma keskkonnahoidliku kultuurikorralduse kaudu?”. Selle küsimuse üle arutlesid mitmed loovisikud, poliitikakujundajad ja kultuurikorraldajad nii Eestist kui välismaalt.

Sõna said nii suurürituste korraldajad kui ka poliitikud

Üritus avas teemat kolmes osas: ühiskondlik kokkulepe, keskkonnahoidliku kultuurikorralduse valdkondade ülene revolutsioon ja laiem inspiratsiooni kogumine edasiseks. Kõigil kuulajatel oli võimalus kaasa rääkida ning küsimusi esitada. 

Foorumil võtsid sõna nii suurürituste korraldajad, kodumaised kultuuritegelased, loomeinimesed, aga ka poliitikud. Enda visiooni ja edulugusid jagasid Artur Mendes (Boom Festival Portugalis), Else Christensen-Redzepovic (Voices of Culture), Feimatta Conteh (Theatre Green Book), Gwendolenn Sharp (The Green Room), Jonas Skielboe (muusik, VeloConcerts), Kiira Kivisaari (Helsinki Biennial), Kristiina Kerge (Rohetiiger), Lewis Jamieson (Music Declares Emergency), Marleen Viidul (Tartu linnavalitsus), Mihkel Kaevats (Kultuuriministeerium) ning Ruth Reichstein (Euroopa Komisjon). 

Edu toob süsteemne lähenemine

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juhataja Mihkel Kaevats rääkis, et kui organisatsioon või üritus kogub konisid või taaskasutab, ei tähenda see veel kaugeltki keskkonnasõbralikkust. “Jätkusuutlikkuse saavutame ainult süsteemse lähenemisviisi abil, võttes arvesse kõiki keskkonnamõjusid,” sõnas Kaevats. 

Kaevats tõi murekohana välja, et kuigi mõned kultuuriorganisatsioonid on valmis õppima, kuidas keskkonnasõbralik olla, leidub paljusid, kes sel teemal seisukohta võtta ei tahagi. Ta lõpetas oma sõnavõtu üleskutsega: “Suhelge inimestega ning leidke viise, kuidas loojad, produtsendid ja ka pealtvaatajad saaksid jätkusuutlikkusele kaasa aidata!”

Eeskuju välismaa suurüritustelt

Juba 25 aastat Portugalis toimunud Boom festival on kogunud oma jätkusuutliku filosoofia ja praktikatega mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Üritusega tähistatakse loodust, kunsti ja vabadust ning seda kõike korraldatakse keskkonda hoides. 

Sel aastal osaleb üritusel ligikaudu 40 000 inimest 177 riigist ning Boomi kaasjuht Artur Mendes tõi välja, et festival toob Portugalile ligi 56 miljonit eurot majanduslikku kasu. Mendes jagas muu hulgas soovitusi, kuidas nii mastaapset üritust korraldades ikkagi keskkonnasõbralikuks jääda: 

• säilitage, uuendage ja laiendage kõiki püsimaastikke – muusikaala rajamine toimub olemasolevale maastikule, kus alustatakse metsauuenduse, aedade või ümberkujundamise projektidega, mis rikastavad ning säilitavad olemasolevat maastikku;
• säästke vett ja kasutage ära kõik allikad – maa-alust vett kasutatakse ainult niisutamiseks; reoveepuhastist käib läbi 7 miljonit liitrit vett, mis läheb hiljem taas ringlusesse;
• töötage loodusega koos, mitte kunagi selle vastu – festivalialade kujundamisel ja määramisel lähtutakse alati olemasolevast keskkonnast;
• säilitage ja suurendage bioloogilist mitmekesisust – ürituse metsauuendusprogrammiga on maal taasasustatud ja hooldatud üle 850 puu ja põõsa.

Inimkeskseid keskkonnateadlikke tehnoloogiaid kasutades saab muuta iseennast, oma organisatsioone, publikut ja meid ümbritsevaid kogukondi. Mendes lõpetas kõne positiivsel noodil: “Kui meie seda suudame, saavad hakkama ka teised!” 

Unikaalsed lahendused

Kuulda sai ka hoopis eriskummalistest lahendustest, kuidas kontserdipaika püsti panna. Austriast pärit muusik Jonas Skielboe tutvustas enda ettevõtet VeloConcerts, mis toob üritustele maailma esimese jalgrattal ringi rändava kontserdilava.

Teenus toimib lihtsalt – rattur sõidab kontserdilavaga kohale, lava saab minutitega püsti pandud ning pärast etteastet pakitakse kõik kokku, midagi maha jätmata. Skielboe eesmärk on näidata ka teistele ettevõtetele, et kultuurielamusi saab luua enda tegevusega jälge jätmata. 

Mitte “kas?”, vaid “kuidas?”

Rohetiigri keskkonnamõõdiku eestvedaja Kristiina Kerge sõnul ei seisne küsimus selles, kas kultuurikorraldus võib midagi muuta, vaid kuidas seda teha. Kerge tõi välja kolm olulisemat sammu, kuidas kultuuri juhtimisprotsessides keskkonnaalast teadlikkust tõsta:

• seadke eesmärk ning sõnastage visioon; 
• igaühe panus peab vastama proportsioonile;
• tuleb võtta vastutus, tegutseda ja püsida õigel teel. 

Erinevates keskkonnaalgatustes osaletud aja jooksul on Kerge enda sõnul õppinud, et kõik väljakutsed on üpris universaalsed. “Jagage oma ideid, jamasid ja õnnestumisi, et aidata teisi ja saada julgust, tegemaks igal aastal ühe suurema sammu keskkonnasäästliku kultuurijuhtimise suunas!”

Päeva lõpus toimunud arutelul soovitas festivali Boom kaasjuht Artur Mendes mõelda keskkonnateemadest pikas perspektiivis. “Jätkusuutlikkus on teema, mis võtab aega ning tee selleni on konarlik, aga me peame olema julged ega tohi kaotada sel teel oma jõudu.” 

Kõiki kõnesid ja ettekandeid saab vaadata siit.