Tuumaenergia tootmist üritab alustada erasektori rahastamisel aktsiaselts Fermi Energia. Erakapitali eesmärk on teenida energiatootmisest kasumit, mis ulatuks pärast jaama valmimist aastas kümnete miljonite eurodeni, ent kuna sellega kaasneb mõju keskkonnale, kogukondadele ja Eesti majandusele vähemalt 70 aastaks – radioaktiivsete jäätme lõppladustamisel jääks jaama tegevusest jälg lausa miljoniteks aastateks –, siis on oluline teada, kui suur kasu või kahju on erakapitali algatusest riigile laiemalt. 

Fermi Energia tahe ehitada Eestisse väikeste, nelja kuni 400-megavatiste moodulreaktoritega tuumaelektrijaam on ahelreaktsiooni esimesed etapid juba käivitanud. Ettevõte on mitu aastat teinud lobitööd ja uuringuid. Lääne-Virumaa Letipea ja Mahu küla elanikud on ägedalt vastu, et Fermi Energia on valinud nende kodukandi üheks võimalikuks tuumajaama asukohaks.

Tuumaenergia töörühma kahe ja poole aasta pikkune tegevus on samuti elektrijaama ehitusplaaniga kaasnenud ahelreaktsiooni osa. Töörühma lõpparuandes on aga kirjeldatud tagajärjed, mis võivad tekkida siis, kui valitsus ja seejärel riigikogu peaksid otsustama, et Eesti tõepoolest vajab tuumaenergia kasutuselevõttu.